Asute siin: Avaleht 2000. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2000 Maastike kaugseire 2000. a.



Maastike kaugseire 2000. a.

Kokkuvõte

2000. aastal oli maastike kaugseires põhiliseks ülesandeks välja pakkuda metoodika maastike mitmekesisuse ja selle muutuste seireks, samuti analüüsida mitmekesisuse pindalalist teisenemist ja anda sellest tulenevalt tulevikuprognoos. Maastikuliseks mitmekesisuse määramiseks kasutati kokku 12 parameetrit.

Maastikulise mitmekesisuse parameetreid mõõdeti ja arvutati Karula ja Vilsandi seirealadel. Parameetrite õigustatust mitmekesisuse määramisel kontrolliti seirealade tuumaladel rahvusparkides (RP) ja puhveraladel (P). Tulevikuprognoosid tehti Karula seirealale aastaks 2002 ja Vilsandi seirealale 2010. aastaks. Mitmekesisuse muutuste analüüsil ning tulevikuprognoosil võeti aluseks maakatteklasside kaardid.

Maastikulise mitmekesisuse parameetrite näitajad esitati kahel tasemel — klass ja maastik — ja eraldi seirealade tuumalade ja puhveralade jaoks. Parameetritest näiteks areaalide pindala, suurima areaali pindala toovad hästi esile maastikus valitsevad maakatteklassid, andes ühtlasi edasi ka seirealade geobotaanilist iseloomu.

Näiteks klassi tasemel olid käänulisema servajoonega klassideks Karula seirealal lehtpuuvõsa ja rohumaa üksikute puude ja põõsastega, Vilsandil rannaroostik ja taimestumata ala.

Maastiku tasemel näitas servaindeks, et Karulas olid piirjooned ligikaudu 2 korda käänulisemad (RP ja P) kui Vilsandil.

Maakatteklasside muutuste uurimisel selgus, et Karula seirealal oli maakatte püsivus väiksem kui Vilsandil, vastavalt 58 ja 63%. Kõige püsivamateks maakatteklassideks olid mõlemal alal asulad ja veekogud. Kõige rohkem teisenesid seireperioodil (1992–1997) Karulas põllumaad ning looduslikud rohumaad (püsivused vastavalt 5 ja 17%) ning Vilsandis (1986–1998) taimkatteta alad ja hõreda taimkattega alad (24% ja 30%).

Karulas on 5 aastaga toimunud suuremad teisenemised põldudelt rohumaadeks ja söötideks (vastavalt 46 ja 49% üleminekutest), (lagedatelt ja põõsastunud) looduslikelt rohumaadelt lehtpuumetsaks (36%), puissoodelt soomännikuteks (35%). Vilsandis on 12 aasta jooksul suuremad teisenemised olnud põldude hooletussejätmise tõttu nende rohumaastumine (51%), taimestumata ala muutumine hõreda taimkattega alaks (39%), segametsade teisenemine okasmetsaks (32%), lehtmetsade teisenemine segametsaks (30%).

Kui vaadata muutuse suurusi klassi pindalades, siis Karulas suureneb seireperioodil kõige rohkem segametsade pindala (2,4 korda), Vilsandil söötide pind (7 korda). Karulas fikseeriti põldude vähenemise kiirus 161 ha/a. Vilsandil pole muutuste kiirused nii drastilised, jäädes 60–70 ha/a vahele, kus looduslike niitude ja põllumaade pindala väheneb ning okasmetsade pindala suureneb.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee