Asute siin: Avaleht 2011. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2011 Maastike kaugseire 2011. a.



Maastike kaugseire 2011. a.

Kokkuvõte

Maastike kaugseire allprogrammi 2011. aasta seiretöös kasutati satelliidi Landsat keskmise ruumilise lahutusega skanneri Thematic Mapper (TM) 2011. aastal pildistatud pilte ning sama skanneri piltide arhiivi. Samuti kasutati keskmise ruumilise lahutusega skannerite SPOT HRV ja ASTER pilte.

Aastatel 2006 kuni 2011 raiutud lageraiealad klassifitseeriti pildipaaride võrdlusena nimetatud aastate suvepoolaastate Landsat TM satelliidipiltidelt. Metsastuv põllumajandusmaa klassifitseeriti lausalise lumikattega oludes aastate 2010 ja 2011 talvedel pildistatud skannerite ASTER ja SPOT HRV piltidelt. Puistute lehtpuude ja okaspuude suhteline koosseis klassifitseeriti aastate 2010 ja 2011 suvepoolaasta Landsat TM piltidelt. Võrtsjärve ja Peipsi järve ning Läänemere Eesti ranniku rannavööndite suurtaimestik kaardistati Landsat TM 2011. aastal pildistatud hilissuvistelt piltidelt.

Klassifitseerimisotsuste tegemisel ja klassifitseerimisjärgses pilditöötluses kasutati Eesti Maa-ameti ortofotosid, riigimetsade takseerandmestikku, Eesti Põhikaardi ja Baaskaardi andmestikke, suure ruumilise lahutusega satelliidipilte ning maapealsete GPS-mõõtmiste tulemusi.

Seiretöö tulemusena selgus, et valdavalt on Eestimaa valdade lageraiealade raiumise intensiivsus väiksem kui 1% valla metsamaast aastas. Seiretöö tulemusena täiendati puistute vanuse kaarti, millel puistute vanus on eristatud viieaastaste ajavahemikega pildistatud pildipaaridelt.

Varasemalt, 1980. aastate lõpus, põllumajanduslikus kasutuses olnud maa metsastumine on seni andnud tulemuseks metsaga alade pindala suurenemise vaid ligikaudu 1% võrra riigi metsaga maast. Põllumaa metsastumise määr on paiguti väga erinev. Oluline osa metsaga alade pindala suurenemises on metsaservade laienemisel põllumaale mõne puuderea, st mõne kuni kümnekonna meetri võrra.

Võrtsjärve ja Peipsi järve suurtaimestikuga alade pindala laienemine, mis on väldanud viimased paarkümmend aastat, ei ole viimaste aastate satelliidi piltidelt mõõdetuna jätkunud ja näib olevat vähemalt ajutiselt peatunud. Peipsi järve, kui terviku, suurtaimestikuga kaetuse trendi on viimastel aastatel mõjutanud suurtaimestikuga ala pindala vähenemine Pihkva järves. Peipsi Suurjärves jätkub suurtaimestikuga ala pindala aeglane suurenemistrend.

Mererannal on viimase paarikümne aasta valdavaks tendentsiks olnud roostunud alade laienemine, seda eriti Eesti läänerannikul ja saartel. Rannaroostiketa on Soome lahe rannik Purtse ja Narva-Jõesuu vahemikus.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee