Asute siin: Avaleht 1995. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 1995 Linnustiku seire 1995. a.



Linnustiku seire 1995. a.

Kokkuvõte

Liikide ja koosluste seire alamprogrammi raames toimus 1995. aastal linnustiku seire. Linnustiku seire koosnes omakorda kaheksast seireprojektist: "Maismaalindude integreeritud seire", "Lindude fenoloogia", "Rabalinnud", "Meresaarte, luha- ja ranniku-linnud", "Valge-toonekurg", "Luiged", "Kotkad ja must-toonekurg", "Metsislased". Linnuseire toimus 1995. aastal ligikaudu 50%-l Eesti territooriumist, kokku 450 seirekohas 218 UTM põhiruudus. Seire all oli 87% regulaarselt esinevatest linnuliikidest ja 100% regulaarsetest haudelinnuliikidest (206 liiki).

Punktloenduse andmeil on paigalindudest kogu vaatlusperioodil langenud sootihase arvukus ja viimasel kolmel aastal rasvatihase arvukus. Kaugränduritest on peoleo arvukus pidevalt langenud, karmiinleevikese arvukus aga tõusnud.

Pesakaardi projekti käigus koostati ajakohane pesakaartide andmesisestusprogramm. 1995. aasta lõpuks oli programmi abil arvutisse sisestatud 1700 pesakaarti.

Talilinnuloendus tulemused näitasid usaldatavat arvukuse langust laanepüü, metsise, põhja- ja tutt-tihase ja koduvarblase puhul ning arvukuse tõusu ronga puhul.

Vaatlusperioodil (1967–1993) on fenovaatluste põhjal selgelt tõusnud valge-toonekure, ööbiku ja soo-roolinnu arvukus ja langenud nõmmlõokese, siniraa, tuuletallaja, käo ja rukkiräägu arvukus.

Kesktalvise veelinnuloenduse andmetel loendati kokku 1995. aasta jaanuaris seirekohtades 32 873 veelindu, sellest rannikumeres 24 515 ja sisemaal 8358 lindu 20 liigist. Kõige arvukamad olid sinikael-part, aul, sõtkas ja kühmnokk-luik.

Rabalindude seire toimus 1995. aastal Nigula raba, Männikjärve raba, Avaste soo, Keava raba, Palasi raba ja Loosalu raba seirealadel. Võrreldes 1994. aastaga langes Nigula rabas järsult kadakatäksi arvukus, esmakordselt pesitsesid punapea-vart ja vainurästas. Seire andmetel ei pesitsenud Avaste soos 1995. aastal sooräts, rukkirääk, tutkas, kalakajakas ja punaselg-õgija. Arvukus oli tugevalt tõusnud kõrkja-roolinnul, võsa-ritsiklinnul ja salu-lehelinnul.

Männikjärve rabas oli 1995. aastal iseloomulikuks jooneks lambahänilase arvukas esinemine ja jätkuv lindude arvukuse vähenemine laudtee ümbruses.

Meresaarte haudelinnustikku seirati 1995. aastal viiel meresaarel Väinameres ja Matsalu looduskaitsealal. Loendati kokku 2391 haudepaari 30 linnuliigist. Üldarvukuselt domineerisid hahk ja hõbekajakas.

Luhalinnustikku loendati 1995. aastal jätkuvalt Kasari, Neidsaare, Vanajõe ja Kloostri seirealadel Matsalu looduskaitsealal. Võrreldes 1994. aastaga tuvastati kõrge tikutaja, mustsaba-vigle ja täpik-huiga arvukus.

Rannikulinnustiku seire kohaselt on hanelistest on viimase 5 aastaga oluliselt tõusnud rägapardi, ristpardi ja jääkoskla arvukus, vähenenud aga sinikael-pardi arvukus. Kurvitsalistest on kasvanud liivatülli, kiivitaja, risla, punajalg-tildri, suurkoovitaja, tikutaja, hõbekajaka ja merikajaka arvukus ning vähenenud meriski, mustsaba-vigle, kalakajaka ja tiirude arvukus. Suurenenud on enamus värvuliste arvukus, langenud on vaid lambahänilase arvukus.

1995. aastal lennuvõimestus iga pesitsenud paari kohta keskmiselt 2,0 valge-toonekure poega (1994. aastal 1,75 poega) ja iga edukalt pesitsenud paari kohta 2,3 valge-toonekure poega (1994. aastal 2,1 poega).

1995. aastal uuriti projekti "Kotkad ja must-toonekurg" raames kalakotkast. Võrreldes perioodi 1986–1995 keskmisega (2,0), oli 1995. aastal kalakotka poegi asustatud pesa kohta tunduvalt vähem (1,31). Üldiselt on aga liigi pesitsusedukus olnud meil viimasel aastakümnel üks maailma kõrgemaid, mis näib viitavat meie siseveekogude suhtelisele puhtusele.

Luikede seire käigus loendati Audru ümbruses 02.04.1995 erakordne väikeluige kontsentratsioon, 17 500 isendit, mis moodustab ca 90% kogu väikeluige asurkonnast.

Laanepüü, tedre, metsise keskmised asustustihedused 1995. aastal olid vastavalt järgmised: 10,0 is/km2, 4,8 is/km2, 2,3 is/km2 . Rabapüüd loendustel ei kohatud.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee