Asute siin: Avaleht 1999. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 1999 Kesktalvine veelinnuloendus 1999. a.



Kesktalvine veelinnuloendus 1999. a.

Kokkuvõte

1999. aasta jaanuaris toimunud kesktalvisel veelindude loendusel saadeti välja 230 loendusankeeti ning nendele vastas 55% vaatlejatest.

Loenduse andmetel on Eesti vete arvukamaks talvitujaks aul, keda loendati kokku 51 783 isendit. Auli leidus kõige rohkem Lääne- ja Loode-Saaremaal, Hiiumaal ning Põhja-Eesti rannikul.

Arvukuselt teiseks liigiks oli sõtkas (11 193 isendit). Kuni pool Eestis loendatud sõtkastest talvitab Saaremaa vetes.

Kirjuhaha (Polysticta stelleri) trend näitab jätkuvat langustendentsi. 1999. aastal loendati kirjuhahka 1082 isendit. Kirjuhaha talvituspaigad asuvad Loode-Saaremaal Vilsandi põhjarannikul, Haagi lõukas, Uudepanga lahes, Undva ninal, Ninase ja Panga panga ümbruses.

1999. aastal püsis kühmnokk-luige arvukus jätkuvalt kõrge (loendati 5787 isendit). Ligikaudu 70% Eestis talvituvast kühmnokk-luige populatsioonist talvitus Saaremaal.

Laululuige (Cygnus cygnus) arvukus langes 1999. aastal (loendati 210 isendit) võrreldes eelnenud aastaga mitmekordselt.

Jääkosklate (Mergus merganser) ja rohukosklate (Mergus serrator) arvukus on viimastel aastatel tõusnud. 1999. aastal loendati 70% jääkoskla ja 95% rohukoskla Eestis talvituvast populatsioonist Lääne-Saaremaa rannikumere piirkonnast.

Lääne-Sõrve akvatoorium koos Irbeni väinaga üks olulisemaid talvitusalasid punakurk-kaurile, järvekaurile, krüüslile ja algile.

Talvituvate sinikael-partide (Anas platyrhynchos) arvukus on viimastel aastatel suhteliselt stabiilne, jäädes 6000–8000 isendi vahele.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee