Asute siin: Avaleht 2005. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 2005 Hülged 2005. a.



Hülged 2005. a.

Kokkuvõte

Üldine trend hallhüljeste arvukuses Eesti rannikul on jätkuvalt tõusev, kuid seireperiood ei ole piisavalt pikk selle trendi statistiliseks iseloomustamiseks. 2005. aastal oli merevee madalast seisust tingituna hüljestel võimalik kasutada ka karvavahetuseks selliseid merealasid kus neid tavaliselt ei kohata. Nii avastati rutiinse kontrolli käigus suure hüljeste kogumi Innarahult, kus hülged viibivad reeglina ainult talvel ja kevadtalvel. 2005. aastal poegisid hallhülged vaid Innarahul. Loendused saarel (20. jaanuar, 23. veebruar, 13. märts) näitasid, et sigimine oli väga piiratud nii arvuliselt kui ajaliselt, sündis 32–35 isendit ja poegade suremus oli madal. Viigerhüljeste lennuloendust polnud 2005. aasta kevadtalvel karvavahetuse ajal võimalik läbi viia, selle asemel teostati viigrite sigimisperioodil loendusi Pärnu lahe jääväljadel mootorsaanide ja suuskadega. Arvestades jää tekkimise protsessi 2005. aasta kevadel (jää tekkis Väinamere keskossa, mida vaadeldud viigrid peamiselt asustasid alles 20. veebruari paiku), võib oletada, et suurem osa Eesti viigritest paikses seireaastal Väinameres. Sellele viitab ka märtsis Pärnu lahel nähtud loomade väike arv. Sigimisedukuse kohta andmeid ei ole. Hinnanguliselt ei onud see ilmselt kõige parem, sest Väinamere jääl oli suhteliselt vähe pesakoobaste tegemiseks vajalikku lund ja rüsivalle. Kuna viigrite karvavahetusperiood kestab maikuuni, tehti absoluutloendus peamisel asustusalal – Hiiumaa Laidude Kaitsealal ja Kadakalaiu ümbruses. Loendatud loomade arv, kokku 387, on suurim piirkonnas nähtud. Lisaks Hiiumaa Laidude Kaitsealal loendatutele vaadeldi samal päeval ka Kadakalaiu ümbruses kokku 23 viigrit.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee