Asute siin: Avaleht 1998. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 1998 Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire 1998. a.



Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire 1998. a.

Kokkuvõte

Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire allprogrammi raames toimus 1998. aastal seire kuues kooslusegrupis: rabad, pangametsad, loopealsed, rannaniidud, arupuisniidud ja kukemarjanõmmed.

Kadrioru pangametsa seire eesmärgiks oli võrrelda eelnevalt seireprogrammi käigus uuritud looduslähedasi pangametsi tugevama inimmõjuga alal kasvava pangametsaga. Kokku fikseeriti 50 x 20-meetrisel proovialal 23 seireparameetrit, näiteks puistu koosseis, liitus, kõrgus, rinnete arv, puu liik, number, kõrgus, ümbermõõt, kahjustus, rohurinde liik, arv, katvus liigiti.

Taimestiku kooslust proovialal võib iseloomustada kui Ulmus-Acer-Tilia assotsiatsiooni Fraxinus subassotsiatsiooni. Metsa kasvukohatüübilt jääb prooviala naadi (pangametsa) kasvukohatüüpi ja naadi-angervaksa tüüpi. Proovialal esines 5 liiki puurinnet moodustavaid puittaimi: harilik saar, harilik jalakas, harilik toomingas, hall lepp, harilik vaher. Puurinne jaguneb küllalt selgelt kahte rindesse: I rinde puistuvalem on 5Sa5Lv+Ja, II rinde puistuvalem on 9Ja1Sa+Va+To+Lv.

Põõsarinde moodustavad eelnimetatud 5 liigi järelkasv. Enamik järelkasvust oli generatiivne, vaid hallil lepal oli enamik järelkasvust juurevõsuna, vähem esines ka hariliku saare ja hariliku jalaka vegetatiivset järelkasvu.

Kaheksal 1 x 1-meetrisel prooviruudul tuvastati 7 rohttaime liiki. Samblarinne on liigivaene, leiti 4 liiki samblaid.

Kadrioru pangametsa eristab eelmistest — Muuksi, Kalvi ja Pakri seirealast — lisaks tiheasustuse piirkonnas asumisega metsa hea uuenemine. Järelkasvu ohtrus ületab oluliselt Kalvi ja Pakri proovialade ohtrust (8 ja 5 korda) ja samuti Muuksi suhteliselt ohtrat järelkasvu. Kadrioru seireala puistu omapäraks on jalaka suur ülekaal teises rindes, samuti väga väheste põõsaste esinemine.

1998. aastal teostati rabade seiret Männikjärve, Linnusaare, Punaraba ja Tudu-Järvesoo rabade seirealadel. Seirealadel mahamärgitud 20x20 meetristel suurruutudel tehti üldine koosluse kirjeldus (määrati koosluse tüüp, puistu kõrgus ja liituvus, puude arv ja vanus liigiti kõrgusrühmade kaupa, põõsa-, puhma-, rohu- ja sambla-samblikurinde ohtrus ja taimeliikide ohtrus liigiti). Suurruutudele paigutatud 1x1-meetristel väikeruutudel kirjeldati mikroreljeef, määrati veetaseme sügavus vahetult ruudu kõrval, kirjeldati üle 1 m kõrgused puud ja hinnati kõigi ruudul kasvavate liikide ja varise katvused.

1998. aastal viidi seiret läbi neljas uues loopealsete seirejaamas: Kõruse Lääne-Saaremaal, Lõo Edela-Saaremaal, Puise Matsalu lahe põhjakaldal, Mihkli Põhja-Pärnumaal. Seirejaamade prooviruutude kohta koostati soontaimede nimekiri, tehti taimkatte analüüsid, hinnati puude ja põõsaste katvust ja seireala karjatatavust.

Kõruse seirejaam kuulub fütotsönoloogiliselt nn. Festucetum alvarense loopealse tüüpi, milliseid leidub Eestis üldse vaid kümnekonnas paigas. Mulla tüsedus on alla 10 cm. Liiginimekiri sisaldab 69 liiki, mis selle lootüübi jaoks on esinduslik. Keskmine liigirikkus 1 m² kohta on 15,2. 2 x 2 m ruudul leidus 30 liiki.

Lõo seirejaam kuulub Festucetum alvarense koosluse tüüpi. Alal esineb madalaid kadakaid, katvus 5%. Liiginimekirjas on 49 liiki. Keskmine liigirikkus 1 m² kohta on 17,9. 2x2 m ruudul leidus 21 liiki.

Puise seirejaam on üks vähestest loopealsetest, mis on Matsalu lahest põhjapool veel säilinud. Ala on karjatatav veistega. Esineb erineva tihedusega kadakate gruppe, katvus ca 20%. Liiginimekirjas on 99 liiki. Keskmine liigirikkus 1 m² kohta 23,6. 2 x 2 m ruudus leidus 35 liiki.

Mihkli seirejaama loopealset iseloomustab kõrge liigirikkus, mis ähvardab kaduda kinnikasvamise tõttu. Põõsaste katvus on ca 30%, puudel 10%. Liiginimekirjas on 96 liiki. Liigirikkus 1 m² kohta on 30,5 liiki. 2 x 2 m ruudult leiti 45 liiki.

1998. aastal rajati puisniitude seire raames kolm uut seireala: Hiievälja (Leisi vald), Tagamõisa (Kihelkonna vald), Hindu (Salme vald) ning tehti kordusseiret Küünimetsa ja Lajassaare seirealadel (Karula vald). Seire raames koostati prooviruutude kaupa soontaimeliikide ja sammalde nimekirjad. Lisaks määrati prooviruutudel visuaalselt soontaimede üldkatvus ja katvus liikide kaupa, mõõdeti rohustu enamiku lehtede kõrgus (alumine kõrgus) ja rohustu maksimaalne kõrgus (ülemine kõrgus), määrati samblaliikide katvus.

Küünimetsa niidu seireala seisund on hea, kuigi seireala pole selle rajamisest saadik niidetud. Lajassaare seireala kahel prooviruudul samblaid ei kasvanud. Tugevasti metsistunud Hindu seirealal toimusid 1998. aasta oktoobris metsatalgud, mis peaksid oluliselt mõjutama seireala puisniidu edasist arengut. Hiievälja seireala pole viimasel 3 aastal karjamaana kasutatud ning pole niidetud vähemalt 5 aastat. Tagamõisa puisniidu seireala asub üsna hästi säilinud niiduosal, kus rohustus domineerib Brachypodium pinnatum. 1998. oktoobri alguses niideti seireala üle ning ühtlasi harvendati pisut ümbritsevat puurinnet.

1998. aasta nõmmede seirejaamad asusid Viimsi poolsaarel Rohuneemes ning nõmmemännikutes Pärispea poolsaarel ja Võsul. Seire raames koostati prooviruutude liiginimekiri (soontaimed, samblad, samblikud), hinnati 2x2 m tüüpilisel ruudul puhma-rohu-, sambliku- ja samblarinde üldkatvust ja liikide katvust, 15-l 1 x 1 m ruudul anti liikide ohtruse-katvuse koondhinnang (5-pallilises skaalas), hinnati puude ja põõsaste võrade katvust, hinnati inimmõju (karjatamine, tallamine, põletamine jne).

Kukemarjanõmm Viimsi poolsaarel Rohuneemes on peamiselt lage ala üksikute mändide, pihlakatega ja kadakatega. Alustaimestik suhteliselt liigirikas. Domineerivad puhmikulised (kanarbik ja põhja-kukemari). Seirejaama lääneserv on soostunud. 2x2 meetrisel tüüpilisel ruudul on põõsarinde üldkatvus 5%, puhma-rohurinde üldkatvus 90% (Calluna vulgaris 60%, Empetrum nigrum 20%, Vaccinium vitis-idaea ja Deschampsia flexuosa10%), samblarinde üldkatvus 35%.

Pärispea poolsaarel nõmmemännikus asuv seirejaam paikneb rannikuluidestikus. Puurinne hõre (10 Mä+Lm+Pi), puud erivanuselised. Alustaimestikus domineerivad põhja-kukemari ja harilik kukemari. 2 x 2 meetrisel tüüpilisel ruudul on rohurinde üldkatvus 28% (nt Empetrum nigrum 25%, Luzula pilosa ja Vaccinium vitis-idaea1%), sambla-samblikurinde üldkatvus on 80%.

Võsu nõmmemännikus paikneva seirejaama ala on kaetud hõreda erivanuselise männimetsaga. Puude võrade liituvus 40%. Alustaimestikus domineerivad harilik kukemari ja pohl, samblarindes palusammal ja laanik. 2x2-meetrisel tüüpilisel ruudul on puhma-rohurinde üldkatvus 80%, samblarinde üldkatvus 80% (Dicranum polysetum 5%, Hylocomium splendens 30%, Pleurozium schreberi45%).

Rannaniite uuriti 1998. aastal viies kohas. Saare maakonnas Salme vallas seirati hariliku soolarohu koosluse rand-soodaheina varianti. Lääne maakonnas Vormsi vallas seirati hariliku soolarohu koosluse rand-soodaheine varianti. Hiiu maakonnas Vaemlas seirati rannika-tuderloa kooslust. Hiiu maakonnas Salinõmme soolakul oli vaatluse all hariliku soolarohu kooslus. Harju maakonnas Pakri poolsaarel kirjeldati transektid panga all, alla varisenud paelahmakate vahel ja kruusakal materjalil. Kõigil seirealadel hinnati liikide ohtrust ja üldkatvust, määrati kooslused ning koosluste arengut mõjutada võivad biootilised ja abiootilised tegurid.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee