Asute siin: Avaleht 1999. aasta aruandlus Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire 1999 Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire 1999. a.



Haruldaste ja ohustatud taimekoosluste seire 1999. a.

Kokkuvõte

Ohustatud ja haruldaste taimekoosluste seire toimus 1999. aastal 8 allprojektina, mille käigus seirati aruniite, loopealseid, nõmmesid, pärisaruniitusid, rannaniite, põlluservi, madalsoid ja arumetsi.

1999. aasta nõmmede seirealad asusid Kaibaldi nõmmel Hiiumaal (3 seireala) ja Venemäe nõmmel Põhja-Kõrvemaal (1 seireala). Seirealade prooviruutudel määrati soontaimede liigid ja ohtrus, rohurinde kõrgus. Samuti hinnati põhiseireruudu puurinde katvust ning liigilist koosseisu, kirjeldati seireala maakasutuse viisi ja intensiivsust.

Kaibaldi 1 seirealal jäljed maakasutusest puuduvad. Puurindes on üksikud vanad männid kõrgusega 6–8 m. Puurinde katvus on 10%. Töödeldud parameetritest oli näiteks soontaimeliikide koguarv 3, samblaliikide koguarv 4, samblikuliikide koguarv 18, liikide maksimumarv 1 x 1 m ruudul 13, karakterliikide protsentuaalne esinemine põhiseireruudus 61,1.

Karibaldi 2 seirealal märgid maakasutusest puuduvad. Puurindes on noored männid kõrgusega 1–3 meetrit, katvusega 10%. Töödeldud parameetritest oli näiteks soontaimeliikide koguarv 3, samblaliikide koguarv 3, samblikuliikide koguarv 12, liikide maksimumarv 1 x 1 m ruudul 10, karakterliikide protsentuaalne esinemine põhiseireruudus 83,3.

Karibaldi 3 seirealal märgid maakasutusest puuduvad. Puurindes esinevad erivanuselised männid võrade liituvusega 10–30%. Alusrinde kõrgus 5–6 m. Töödeldud parameetritest oli näiteks soontaimeliikide koguarv 3, samblaliikide koguarv 4, samblikuliikide koguarv 18, liikide maksimumarv 1 x 1 m ruudul 13, karakterliikide protsentuaalne esinemine põhiseireruudus 64,0.

Venemäe nõmm Põhja-Kõrvemaal paikneb endisel NL sõjaväepolügoonil, mistõttu alal on jäljed põlengutest. Puu- ja põõsarinde katvus on 7%. Puurindes üksikud männid ja jändrikud arukased. Järelkasvus 20 cm männid, 0,5-meetrised kase kännuvõsud. Töödeldud parameetritest oli näiteks soontaimeliikide koguarv 21, samblaliikide koguarv 10, samblikuliikide koguarv 18, liikide maksimumarv 1 x 1 m ruudul 26, karakterliikide protsentuaalne esinemine põhiseireruudus 58,5.

Rannaniitude seirealad asusid Vormsil, Abrukal, Tõstamaal ja Pärnus.

Vormsi Rumpo poolsaare alguse rannaniitu mõjutab tugevasti mere lainetus ja jää. Niitu ei karjatata juba umbes 3 aastat. Seire raames leiti muuhulgas väärtused järgmistele parameetritele: liikide koguarv (40); liikide maksimumarv (19); keskmine liigirikkus (12); indikaatorliikide arv (32) jm.

Tõstamaa seireala rannaniidul põõsad puuduvad, pilliroo katvus on 10%. Rannaniitu ei majandata juba 7 aastat. Tõstamaa seireala rannaniit on tugevasti mõjutatud merelainetusest ja –jääst. Seire raames leiti muuhulgas väärtused järgmistele parameetritele: liikide koguarv (46); liikide maksimumarv (16); keskmine liigirikkus (8,55); indikaatorliikide arv (33) jm.

Abruka seireala rannaniidul on põõsarinde katvus 3%. 1999. aastal oli ala majandamata. Seireala on üleujutatud kõrgvee ajal. Seire raames leiti muuhulgas väärtused järgmistele parameetritele: liikide koguarv (72); liikide maksimumarv (35); keskmine liigirikkus (13,05); indikaatorliikide arv (39) jm.

Pärnu seireala rannaniidul põõsad puuduvad, pilliroo katvus 80%. Ala on kõrgvee ajal üleujutatud. On täheldatav nõrk inimmõju tallamise ja risustamise näol. Pärnu seireala rannaniitu ei majandata juba aastakümneid. Seire raames leiti muuhulgas väärtused järgmistele parameetritele: liikide koguarv (41); liikide maksimumarv (15); keskmine liigirikkus (9); indikaatorliikide arv (19) jm.

Puisniitude seiret viidi 1999. aastal läbi Nedrema taastatava, Laelatu taastatava, Nedrema majandatava puisniidu seirealal ja Hindu puisniidu seirealal. Iga seireala 50 x 50 meetri suuruse põhiseireruudu kahekümnel 1x1 meetrisel prooviruudul määrati soontaimede liigid ja ohtrus, rohurinde kõrgus. Samuti hinnati põhiseireruudu puurinde katvust ning liigilist koosseisu, kirjeldati seireala maakasutuse viisi ja intensiivsust.

Hindu seireala puhastati võsast ja liigsetest puudest 1998. aasta sügisel. Põhiseireruudu puistu katvus on 10–40%, kõige rohkem on kaseliike. Põõsastest leidub ohtralt harilikku sarapuud. Leitud parameetritest on näiteks liikide koguarv seirealal 81, liikide maksimumarv 1 m2-l 31, 1 x 1-meetrise ruudu keskmine liigirikkus 19.

Nederma taastatav puisniit korrastati aastatel 1998–1999. Põhiseireruudu puistu katvus on 40–70%. Puuliikidest esineb kõige rohkem harilikku tamme (21 puud), seejärel erinevad kaseliike (15 puud) ja harilikku haaba (11 puud). Leitud parameetritest on näiteks liikide koguarv seirealal 81, liikide maksimumarv 1 m2-l 28, 1 x 1-meetrise ruudu keskmine liigirikkus 19,9.

Nederma majandatava puisniidu seireala taastati 1998. aastal. Põhiseireruudu puistu katvus on 10–40%. Puuliikidest domineerivad erinevad kaseliigid (22 puud). Leitud parameetritest on näiteks liikide koguarv seirealal 103, liikide maksimumarv 1 m2-l 49, 1 x 1-meetrise ruudu keskmine liigirikkus 35,2.

Laelatu taastatava puisniidu seireala puhastati võsast viimati 1997. aastal. Põhiseireruudu puistu katvus on 20–50%. Puuliikidest on enim harilikku saart (18 puud), seejärel tulevad harilik tamm (16 puud) ja erinevad kaseliigid (6). Leitud parameetritest on näiteks liikide koguarv seirealal 79, liikide maksimumarv 1 m2-l 42, 1 x 1-meetrise ruudu keskmine liigirikkus 26,6.

Loopealsete seire raames kirjeldati kokku nelja seirejaama — Koguva, Ridala, Vääna – Keila-Joa, Kaliküla — loopealseid. Seire raames anti seireruutude soontaimede nimekirjad koos ohtrushinnanguga, hinnati puurinde keskmist kõrgust, põhiseireruudu puurinde ja põõsarinde katvust ning liigilist koosseisu, kirjeldati seireala maakasutuse viisi ja intensiivsust.

Koguva loopealse seirealal puuduvad ilmingud ala kasutamisest karjamaana. Puurinde liituvus on < 1% (Sorbus aucuparia). Põõsarinde katvus on 40%. Peamised põõsarinde liigid on harilik kadakas (40%), harilik paakspuu (10%), harilik türnpuu (7%). Liikide koguarv seirealal on 60, liikide maksimumarv 1 m2-l 38, indikaatorliikide arv on 36.

Ridala loopealne kuulub eriti kõrge väikese-skaalalise liigirikkusega loopealsete rühma. Seirealal on hiljuti karjatatud lehmi ja lambaid. Karjatamise intensiivsus on olnud madal. Puurinde liituvus on < 1% (Pinus sylvestris, Sorbus aucuparia). Põõsarinde katvus on 50%, millest peamise osa moodustavad harilik kadakas (40%), harilik paakspuu (5%) ja harilik lodjapuu (< 5%). Liikide koguarv seirealal on 61, liikide maksimumarv 1 m2-l 39, indikaatorliikide arv on 33.

Vääna – Keila-Joa loopealne kujutab endast väga lokaalse levikuga põõsasmaranaloodu. Seirealal märke sihipärasest maakasutusest ei ole. Puurinne puudub. Põõsarinde katvus on 50%, milles olulisemad liigid on harilik kadakas (< 5%), harilik põõsasmaran (50%). Liikide koguarv seirealal on 59, liikide maksimumarv 1 m2-l 36, indikaatorliikide arv on 30.

Kaliküla loopealse seirealal puuduvad märgid sihipärasest maakasutusest. Puurinde liituvus on < 1%. Põõsarinde katvus on 50%, milles peamised liigid on harilik kadakas (40%), nahklehine kibuvits (10%), harilik türnpuu (< 5%). Liikide koguarv seirealal on 45, liikide maksimumarv 1 m2-l 21, indikaatorliikide arv on 15.

1999. aasta arumetsade seirealad asusid Viidumäe tammikus, Muuksi pangametsas ja Meenikunno salumetsas.

Viidumäe tammiku seireala puistu valemiks oli 5Ta2Ku1Hb1Sa1Pi+Va+Pa. Töödeldud parameetritest oli näiteks liikide koguarv seirealal 57, liikide maksimumarv 1 m2-l 19, 1 x 1 m ruudu keskmine liigirikkus oli 11,77, indikaatorliikide arv 27.

Muuksi pangametsa seireala puurinde katvus oli 72% ja puistu valem oli 4Pä2Va2Ls2Sa+Ja+Pi+Pa. Põõsarinde katvus oli 35%. Töödeldud parameetritest oli näiteks liikide koguarv seirealal 53, liikide maksimumarv 1 m2-l 14, 1 x 1 m ruudu keskmine liigirikkus oli 7,9, indikaatorliikide arv 16.

Meenikunno salumetsa seireala puu- ja põõsarinderinde liituvus oli 0,8. Puistu valem oli 3Ks3Ku3Hb1Pn. Põõsaliikidest esinesid näsiniin (Daphne mezereum), harilik pihlakas (Sorbus aucuparia), sarapuu (Corylus avellana) ja harilik kuslapuu (Lonicera xylosteum). Töödeldud parameetritest oli näiteks liikide koguarv seirealal 38, liikide maksimumarv 1 m2-l 16, 1 x 1 m ruudu keskmine liigirikkus oli 10,8, indikaatorliikide arv 27.

Ohustatud ja haruldaste taimekoosluste seire ühe allprojektina toimus 1999. aastal põlluservade taimekooslusluste seire, mille eesmärk oli aidata interpreteerida muutusi põllumajandusmaastikes. Põlluservade taimekooslusluste seire toimus Saare maakonnas, Kaarma vallas Kiratsi külast Asukülla suunduva tee ääres, kuhu märgiti maha kaks transekti (Kaarma 1 ja Kaarma 2). Transektidelt koguti andmeid muuhulgas järgmiste parameetrite kohta: liikide koguarv (Kaarma 1s 41 ja Kaarma 2s 35); liikide maksimumarv 1m2 (Kaarma 1s 18 ja Kaarma 2s 16); 1 x 1 m ruudu keskmine liigirikkus (Kaarma 1s 12,9 ja Kaarma 2s 11,6).

1999. aasta madalsoode seirealad asusid Allikasoos ja Avaste madalsoos. Seirealade 50x50 meetri suuruse põhiseireruudu kahekümnel 1 x 1 meetrisel prooviruudul määrati soontaimede liigid ja ohtrus, rohurinde kõrgus. Samuti hinnati põhiseireruudu puurinde katvust ning liigilist koosseisu, kirjeldati seireala maakasutuse viisi ja intensiivsust.

Allikasoo seireala põhiseireruudu puu- ja põõsarinde katvus oli 30%. Põhiseireruudu puistu valem oli 5Mä3Lm2Ks+Pi. Töödeldud parameetritest oli näiteks liikide koguarv seirealal 58, liikide maksimumarv 1 m2-l 26, indikaatorliikide arv 45.

Avaste madalsoo seirealal puurinne puudub. Põõsarinde üldkatvus kogu põhiseireruudu ulatuses oli umbes 20%. Töödeldud parameetritest oli näiteks liikide koguarv seirealal 32, liikide maksimumarv 1 ruutmeetril 23 (14 + 9), 1 x 1 m ruudu keskmine liigirikkus oli 17, indikaatorliikide arv 27 + 9.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee