Asute siin: Avaleht Programmid Mereseire



Mereseire

Tutvustus

Mereseire allprogramm hõlmab rannikumere seire, avamere seire, mererannikute seire ja kaugseire.

Rannikumere seire peamiseks ülesandeks on jälgida rannikumere veekogumite seisundit ning inimetegevuse mõju sellele. Läänemere-äärsed riigid on Helsingi konventsiooni raames tegemas koostööd Läänemere seisundi parandamiseks ning seireprogramm on osa sellest koostööst. Rannikumere veekogumite seisundit käsitleb ka veepoliitika raamdirektiiv, mille nõuete kohaselt viiakse rannikumere seiret läbi operatiiv- ja ülevaateseirena. Ohtlike ainete sisalduste määramisel kasutatakse ohtlike ainete määramist mere elusorganismides (eelkõige kalad, räim ja ahven).

Mererannikute seire hõlmab rannanõlva seireprofiilidel toimuvate muutuste mõõtmist ja nende muutuste alusel rannaprotsesside kirjeldamist, milllega tuleb arvestada nt sadamate, muulide jt kaldarajatiste ehitamisel või randade hooldamisel, samuti elamuarenduse puhul.

Nii tsüanobakterite ehk sinivetikate massõitsengute avastamiseks ja jälgimiseks kui ka põhjataimestiku leviku kaardistamiseks lisandus 2005. aastal rannikumere seiresse ka kaugseire. Kaugseire meetoditega on alustatud ka mererannikute roostike ulatuse muutuste jälgimist.

Tulenevalt üha suurenevast inimtegevuse mõjust Läänemerele, mille ilminguiks on eutrofeerumist hoogustavate ja sinivetikaõitsengute kujunemist soodustavate toitainete sissekande suurenemine, raskmetallide akumuleerumine toiduahelas, naftareostus, on vajalik selle omapärase ning haavatava ökosüsteemi elus ja eluta keskkonna komponentide pidev jälgimine. Rannikumere seire üldeesmärgiks ongi inimtegevuse poolt mainitud veekogule avaldatava mõju kindlakstegemine ja selle ulatuse määramine looduslike muutuste kontekstis, muuhulgas ka kasutusele võetud abinõude tulemuslikkusele kvalitatiivse ja kvantitatiivse hinnangu andmine ning rakendatud kaitsemeetmete korrigeerimiseks ja täiendamiseks vajaliku taustandmestiku kogumine. Rannikumere seire alamprogramm on seega üks abinõusid, mis aitab tagada Läänemere kui ökosüsteemi säilimist koos talle iseloomuliku elukooslusega, mis omakorda on aluseks mereressursside kasutamise ning puhkemajanduse arendamise jätkumisele.

Eesmärgid

Rannikumere seire tagab järgmise väljundi:
Eutrofeerumise hindamisel:

  • määratakse talvised maksimaalsed biogeenide koguhulgad basseinides; koostatakse basseinide ainebilansid;
  • jälgitakse pika-ajalisi muutusi zoobentose ruumilises jaotuses ja põhjalähedase kihi hapnikurežiimis;
  • jälgitakse füto- ja zooplanktoni koosluste sesoonset tsüklit ning fikseeritakse erakordsed nähtused;
  • kogutud andmete põhjal antakse hinnanguid merekeskkonna seisundi, selle muutuste ja nende põhjuste kohta;
  • koostöös Soome teadusasutustega tagatakse Soome lahe keskkonnaseisundi muutusi kajastava operatiivse seire- ja infosüsteemi kättesaadavus interneti kaudu.

    Ohtlike ainete poolt põhjustatud probleemide uuringutes:
  • jälgitakse ohtlike ainete sisalduse pika-ajalisi muutusi ning hinnatakse saasteseisundit;
  • lokaliseeritakse probleemsed piirkonnad Eesti rannikumeres.

    Põhjataimestiku uuringutes:
  • jälgitakse pika- ja lühiajalisi muutusi rannikumere põhjakoosluste liigilises koosseisus ja struktuuris;
  • seostatakse leitud muutused muude keskkonnaparameetrite loodusliku või inimtegevusest tingitud dünaamikaga.

Rahvusvaheline koostöö

Läänemere seisundi, sh Eesti rannikumere veekogumite ja avamere jälgimine on seotud paljude rahvusvaheliste kokkulepete, koostööprogrammide ja EL direktiividest tulenevate kohustuste täitmise jälgimise ja vastava andmeedastusega:

Erinevatest rahvusvahelistest projektidest, milles Eesti TÜ Eesti mereinstituudi jt asutuste kaudu osaleb, saab lugeda TÜ Eesti mereinstituudi kodulehelt.

scroll back to top

Prindi

  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee