Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Väikejärvede seire



Väikejärvede seire

Alaprogrammi tutvustus

Väikejärvede seire on riikliku keskkonnaseire programmi osaks alates 1994. aastast. Nohipalu Mustjärve, Nohipalu Valgjärve, Pühajärve, Rõuge Suurjärve, Viitna Pikkjärve  ja Uljaste järve on peaaegu sama programmi kohaselt uuritud juba 1992. aastast  peale, Ähijärve alates 1996. aastast, Suurlahte 1999. aastast. Loetletud kaheksas järves on uuringud toimunud iga­–aastaselt. Alates 2002. aastast on ülevaateseire järvedena lisandunud seireprogrammi järjest uusi järvi.

Veekogudes uuritakse hüdrokeemiat, füto– ja bakterplanktonit, litoraali suurselgrootuid ja suurtaimestikku. Seiratakse järgmisi hüdrokeemilisi parameetreid: vee läbipaistvus, temperatuur,  värvus, vees lahustunud hapnik, pH, aluselisus, elektrijuhtivus, lahustunud aine üldsisaldus. Uuritakse pindmist ja põhjalähedast, kihistunud järvedes ka hüppekihti. Laboris määratakse dikromaatne ja permanganaatne oksüdeeritavus, kollane aine, üldfosfor,  üldlämmastik, fosfaat-, ammoonium-, nitrit- ja nitraatiooni sisaldus, karedus, sulfaat- ja kloriidiooni sisaldus. Hinnatakse järvede troofsust üldfosfori, üldlämmastiku, orgaanilise aine ja hapniku kontsentratsiooni ning vee läbipaistvuse järgi. Järvede seisundit hinnatakse veeklassidele vastavate kvaliteedinäitajate väärtuste põhjal. Keemilised analüüsid teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaal.

Bakterplanktoni proovid mikrobioloogiliseks analüüsiks võetakse batomeetriga steriilsetesse pudelitesse 0,5 m sügavuselt vee pindmisest kihist ja 1,0 m kõrguselt põhjast. Kihistunud järvedest võetakse proov ka temperatuuri hüppekihist. Veeproovide mikrobioloogilisel analüüsil määratakse järgmised näitajad: bakterite üldarv, saprobakterite arvukus, BHT7 (biokeemiline hapnikutarve), kuni 2006. aastani hinati ka Coli-laadsete bakterite arvukust, mis leiti membraanfiltrite meetodil. Fütoplanktoni proovid võetakse järvede sügavaimast kohast pinna- ja põhjalähedasest kihist, hapnikusisalduse hüppekihi esinemise korral ka hüppekihi pealt. Paadist määratakse vee läbipaistvus Secchi kettaga ning värvus poole läbipaistvuse sügavusel. Kvantitatiivsed fütoplanktoni proovid võetakse batomeetriga, kvalitatiivsed proovid kogutakse koonilise võrguga. Pigmentidest määratakse klorofülli (Chla, Chlb, Chlc), feopigmentide (Pheo) ja karotinoidide (Car) sisaldus. Fütoplanktoni kogubiomassiga koos esitatakse tähtsamate vetikahõimkondade (sini-, räni-, rohe-, kold-, neel-, vaguvibur- ning silmviburvetikate)  biomassid. Arvutatakse fütoplanktoni koondindeks (FKI) ja ühetaolisus (Shannoni erisusindeksi kaudu).

Zooplanktoni proovid võetakse zooplanktonivõrguga järvede sügavaima koha piirkonnast. Proovid fikseeritakse (st lisatakse proovi säilimiseks vajalikku kemikaali, nt formaliini või Lugoli lahust) ning analüüsitakse laboris. Proovide analüüs toimub stereomikroskoobiga, määratakse esinevad taksonid, mõõdetakse igast liigist 10 isendi pikkus. Saadud andmete põhjal arvutatakse zooplanktoni arvukus ja biomass veesamba kohta, leitakse dominandid ja domineerivad rühmad.

Põhjaloomastiku püügivahendiks on kahv või põhjaammuti. Kahvaproovi eeliseks on hea ujumisvõimega ning taimedel paiknevate loomade parem tabamine ammutiproovidega võrreldes. Igast järvest võetakse üks liitproov, mis koosneb 5 juhuslikult paigutatud jala- või (pehmel põhjal) tõmbeproovist ning kvalitatiivsest  proovist. Jalaproov seisneb jalaga põhjasette segamises vertikaalselt asetatud kahva ees ning järgnevas järsus kahvatõmbes madalal segatud ala kohal. Soiste kallastega järvedes, kus jalaproove võtta ei saa, asendatakse need vertikaalsete kahvatõmmetega õõtsikserval, püüdes katta samasugust pindala nagu jalaproovide puhul. Kvalitatiivne proov hõlmab nii prooviala tüüpilisi kui ülejäänud elupaiku (kui neid on), kus võib kasutada nii jalaproove, kahvatõmbeid taimestikust kui käsitsi noppimist (näiteks taimedelt, suurtelt okstelt või kividelt). Keskkonnaseisundi hindamiseks arvutatakse keskmine isendite arv  ruutmeetril (arvukus), taksonite üldarv koos kvalitatiivse prooviga (taksonirikkus), Shannoni erisusindeks H´, ASPT indeks (keskmine taksonite osakaal kogu liikide arvust, ingl k Average Score Per Taxon), EPT indeks ehk Ephemeroptera, Plecoptera ja Trichoptera (ühepäevikuliste, kevikuliste ja ehmestiivaliste) taksonite arv proovis ning Rootsi happelisusindeks.

Suurtaimestiku seireks läbitakse paadiga kogu järve kaldajoon ja valitakse järvede kallastel ca 150- kuni 200-meetrise vahega (olenevalt järve suurusest) transektid - mõttelisel, kaldaga risti paikneva joone sihis. Seire käigus tehakse kindlaks taimestiku vööndilisus ja sügavuslevik, liigiline koosseis, katvus, ohtrus. Veetaimestiku iseloomustamiseks määratakse nende koosseis ja ohtrus, ohtruse hinnangud antakse 5-palli skaalas.

Kalastiku seirega alustatakse juuli lõpus, mil enamus suvel kudevatest kaladest on kudemise lõpetanud. Katsepüüke viiakse läbi juulist septembrini-oktoobrini, olenevalt ilmastikuoludest. Püük toimub multisektsioonsete nakkevõrkudega (uppuvat tüüpi: Euroopa standard EVS-EN 14757:2005; ujuvat tüüpi võrgud sellest standardist madalama kõrgusega 1,5 m). Taustaandmete saamiseks, eriti röövkalaliikide suuremate isendite kohta, kasutatakse täiendavalt ühesuguse silmasuurusega jõhvist (tamiilist) nakkevõrke (silmasuuruste vahemikus 30 - 60 mm sõlmest sõlmeni). Püütakse nii litoraalist kui ka avaveest ning erinevatest veekihtidest, arvestades veesügavust ja hapnikuolusid järve põhjalähedastes veekihtides. Püügipiirkonnas peaks olema vähemalt 1,8 m sügavune vesi. Võrgud on püügil 12 tundi, tavaliselt asetatakse nad paigale õhtul kella 6 ja 8 vahel. Kõik püütud isendid kaalutakse ja mõõdetakse, määratakse liik. Saadud andmete põhjal esitatakse igast järvest püütud kalaliikide arv, iga kalaliigi isendite arv, iga kalaliigi isendite kogumass, kalade keskmine arv iga võrgu kohta (NPUE – Number Per Unit Effort), kalade keskmine mass iga võrgu kohta (WPUE –Weight Per Unit Effort). Lisaks registreeritakse veekogu ja ilmastikku iseloomustavad parameetrid: järve suurus ja suurim sügavus, sademed, pilvisus, tuule suund ja kiirus, lainetus. Ahvenlaste puhul kogutakse igast järvest seeria lõpuskaaneluid erinevate vanusrühmade esindajatelt, määramaks ahvenakarja pikkus-vanuselist struktuuri selles veekogus. Röövkalade puhul tehti kaladele täielik toiduanalüüs.

  • Püügiandmete põhjal on välja arvutatud järgmised parameetrid:
  • seirevõrkudega tabatud looduslike liikide arv järves;
  • kalaliikide suhteline biomass järves;
  • kalaliikide suhteline arvukus järves;
  • mediaanisendi mass (g) saagis;
  • röövtoiduliste ahvenate osakaal saagis (RAI) (metoodika erineb kalaindeksi arvutustest pikkusvahemiku ja haugi väljajätmise poolest);
  • ahvenlaste ja karpkalalaste suhe saagis;
  • kalaindeks (lepiskalade osakaal saagis, KI);
  • kalade arvukuse suhtarv ujuvates ja uppuvates võrkudes;
  • kalade biomassi suhtarv ujuvates ja uppuvates võrkudes;
  • kalastiku liigirikkust näitav Simpsoni D arvukuse alusel;
  • kalastiku liigirikkust näitav Simpsoni D massi alusel;
  • EQR3,5 - indeks kalastiku seisundi iseloomustamiseks, sõltuvalt järve morfomeetrilistest omadustest ja kalastiku vanuselisest jaotusest
  • VK - väljatöötamise järgus olev indeks kalastiku alusel vee kvaliteedi hindamiseks.

Lisaks kirjeldatakse seire käigus veetaseme ja kalda-alade looduslikkust. Veetaset hinnatakse viiepallises skaalas, kalda alade looduslikkuse kirjeldamisel kasutatakse suplusalade seisundi ja kaldanõlva taimestiku loodulsikkuse hindamist.

Eesti järvede probleemiks on kiirenev eutrofeerumine, mis põhjustab veekogude elukoosluste vaesustumist, veekogude rekreatsioonilise ning kalamajandusliku väärtuse vähenemist. Eutrofeerumise peamine kiirendav faktor on intensiivne põllumajandustegevus, mille tulemusena kantakse veekogudesse suurel hulgal ülemääraseid toiteaineid. Vee kvaliteeti mõjutab oluliselt ka atmosfäärisaaste. Väikejärvede seire ülesanne on uurida Eesti järvede seisundit ning selle muutumist ajas eesmärgiga koguda informatsiooni väikejärvede kaitse ning kasutamise korraldamiseks nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil.

Väikejärvede seiret viib läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituudi Limnoloogiakeskus.

Vt lisaks kvaliteedikriteeriumite ja seisundi hindamise kohta: http://eelis.ic.envir.ee:80/seireveeb/aruanded/13174_aru11_aruande_tekst_sisukorraga.doc

(allikas: riikliku keskkonnaseire väikejärvede seire aruanded 2000-2011, Limnoloogiakeskus)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Väikejärvede seire 2016. a.

» Väikejärvede seire 2015. a.

» Väikejärvede seire 2014. a.

» Väikejärvede seire 2013. a.

» Väikejärvede seire 2012. a.

Kokkuvõte

2012. aastal toimus seire lisaks 11 püsivaatlusjärvele veel 18 ülevaateseire järves (Endla, Harku, Kaisma, Karijärv, Keeri, Kirikulaht, Kooru, Käsmu, Köstrijärv, Lavassaare, Maardu,...

» Väikejärvede seire 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal toimus seire lisaks 8 püsivaatlusjärvele veel 21-s ülevaateseire järves (Elistvere, Endla, Jõemõisa, Jõksi, Kaarepere Pikkjärv, Kaiavere, Kaiu, Kalli, Kooru, Koosa,...

» Väikejärvede seire 2010. a.

Kokkuvõte

Vastavalt seireprogrammi ülesandele uuriti 2010. aastal 30 Eesti väikejärve. Järved jagunesid püsivaatlusjärvedeks (NohipaluMustjärv, Nohipalu Valgjärv, Rõuge Suurjärv,...

» Väikejärvede seire 2009. a.

Kokkuvõte

Vastavalt seireprogrammi ülesandele uuriti aruande perioodil mais, juulis, augustis 34 Eesti väikejärve. Järved jagunesid püsivaatlusjärvedeks (NohipaluMustjärv, Nohipalu Valgjärv,...

» Väikejärvede seire 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal hinnati väikejärvede seisundit 11-l püsiseire järvel (Nohipalo Mustjärv, Nohipalo Valgõjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Suurlaht, Uljaste, Viitna Pikkjärv ja...

» Väikejärvede seire 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aastal hinnati 33 Eesti väikejärve (püsivaatlusjärved Nohipalo Mustjärv, Nohipalo Valgõjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Suurlaht, Uljaste, Viitna Pikkjärv, Ähijärv;...

» Väikejärvede seire 2006. a.

Kokkuvõte

Hinnati 26 Eesti väikejärve (Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Viitna Pikkjärv, Uljaste, Ähijärv, Suurlaht, Endla, Ihamaru Palojärv, Kalli, Konsu,...

» Väikejärvede seire 2005. a.

Kokkuvõte

2005. aastal hinnati 25 väikejärve seisundit: Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Suurlaht, Uljaste, Viitna Pikkjärv, Ähijärv, Endla, Ihamaru...

» Väikejärvede seire 2004. a.

Kokkuvõte

Eesti väikejärvede seire käigus hinnati 2004. aastal 23 järve seisundit. Järvede puhul uuriti nende hüdrokeemiat (21 parameetrit), bakterplanktonit (3), fütoplanktonit (15),...

» Väikejärvede seire 2003. a.

Kokkuvõte

2003. aastal hinnati 18 Eesti väikejärve seisundit. Nii kevadel kui suvel uuriti hüdrokeemiat kõigis järvedes. Fütoplanktonit uuriti kokku 17 jaamas, bakterplanktonit 11 järves,...

» Väikejärvede seire 2002. a.

Kokkuvõte

2002. aastal hinnati järgmiste väikejärvede seisundit: Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Suurlaht, Uljaste, Viitna Pikkjärv, Ähijärv; Kakerdaja,...

» Väikejärvede seire 2001. a.

Kokkuvõte

2001. aastal hinnati 11 Eesti väikejärve (Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Ähijärv, Viitna Pikkjärv, Uljaste, Suurlaht, Konsu, Kurtna Valgejärv,...

» Väikejärvede seire 2000. a.

Kokkuvõte

2000. aastal hinnati kaheksa Eesti väikejärve (Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Suurlaht, Uljaste, Viitna Pikkjärv, Ähijärv) seisundit.1999. ja...

» Väikejärvede seire 1999. a.

Kokkuvõte

1999. aastal hinnati kaheksa Eesti väikejärve (Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Viitna Pikkjärv, Uljaste järv, Ähijärv, Suurlaht)...

» Väikejärvede seire 1998. a.

Kokkuvõte

1998. aastal jätkus väikejärvede seire järgmistel järvedel: Nohipalu Valg- ja Mustjärv Põlvamaal, Pühajärv ja Ähijärv Valgamaal, Rõuge Suurjärv Võrumaal, Viitna Pikkjärv...

» Väikejärvede seire 1997. a.

Kokkuvõte

Eesti väikejärvede seire esimese poolaasta tulemused näitavad, et pinnalähedase veekihi temperatuur oli järvedes 1997. aasta maikuus palju madalam kui varem ja selle tõttu...

» Väikejärvede seire 1996. a.

Kokkuvõte

1996. aastal oli vaatluse all seitse väikejärve. Neist kuus (Nohipalu Mustjärv, Nohipalu Valgjärv, Pühajärv, Rõuge Suurjärv, Viitna Pikkjärv ja Uljaste) kuulusid seireprogrammi ka...

» Väikejärvede seire 1995. a.

Kokkuvõte

1995. aastal oli vaatluse all 11 järve ja 1 veehoidla. Vees lahustunud O2 kontsentratsioon oli kevadel ja suvel kõige väiksem Nohipalu Mustjärves, kõige suurem oli kevadine lahustunud...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee