Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire



Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire

Alaprogrammi tutvustus

Võrtsjärv on Eesti suuruselt teine järv ning  Peipsi kõrval olulisim kalajärv. 1954. aastal rajati järve kaldale Võrtsjärve Limnoloogiajaam (nüüdne Limnoloogiakeskus), igakuiseid hüdrokeemiliste ja hüdrobioloogilisi uuringuid hakati järvel läbi viima 1965. aastal. Riiklikku seireprogrammi kaasati Võrtsjärv 1994. aastal. Vastavalt keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määrusele nr 44 kuulub Võrtsjärv omaette tüüpi VI (järve tüüp vee raamdirektiivi järgi). Eesti limnoloogilise tüpoloogia alusel on Võrtsjärv mineraalmaal paiknev heledaveeline keskmise karedusega madal järv. Võrtsjärve teevad seisundi hindamise seisukohast eriliseks tema suurus ja madalus.

Võrtsjärv on Eesti järvedest kalamajandusliku tähtsuse poolest Peipsi järel teisel kohal. Kuna järv asub aktiivse põllumajandustegevuse piirkonnas, on taimetoiteainete sissekanne järve suur. Talvine ummuksissejäämine ohustab järve eriti madala veeseisu ja karmi talve korral, millega kaasneb järveloomastiku, sh kalade hukkumine. Karmidel talvedel võib järv ka põhjani läbi külmuda. Erinevalt Peipsi järvest ei ole Võrtsjärves probleemiks suvine vetikate massesinemine ning sellest tingitud hapnikupuudus - suvine kalade hukkumine on pigem tingitud liiga kõrgeks tõusnud veetemperatuurist. Kõik see mõjutab Võrtsjärve peamise rikkuse, kalavarude, taastumist, millest omakorda sõltub lubatav väljapüük. Võrtsjärve hüdrokeemia ja elustiku pidev jälgimine on seetõttu järve seisundi hindamise, kalavarude kasutamise ning õigete kaitse- ja leevendusmeetodite kiire rakendamise seisukohalt väga oluline.

Proovid hüdrokeemiliseks ja planktoloogiliseks analüüsiks kogutakse järvel paiknevatest seirepunktidest samaaegselt, nii on andmestike sünkroonsus kindlalt tagatud. EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus (endine Võrtsjärve Limnoloogiajaam) esitab Võrtsjärve hüdrokeemia ning elustiku seire vastutava täitjana saadud tulemusi kajastava koondaruande. Vee keemilised analüüsid tehakse OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris ning esitatakse labori poolt paralleelselt ka eraldi aruandena.

Hüdrobioloogiline komponent

Võrtsjärve hüdrobioloogilise seire raames uuritakse veekogu fütoplanktoni, bakterplanktoni, zooplanktoni ja põhjaloomastiku, taimestiku ja kalastiku liigilist koosseisu, liikide ja teiste taksonoomiliste üksuste (perekond, sugukond, selts) arvukust ja osakaalu (protsentides) plankton- või bentilises koosluses. Määratakse erinevate taksonoomiliste üksuste biomassid. Lisaks registreeritakse iga proovivõtu puhul kohapeal vee läbipaistvus Secchi ketta abil, mõõdetakse vee temperatuur, hapnikusisaldus ja pH. Fütoplanktoni proovides määratakse ka klorofülli (Chl a, Chl b, Chl c), feopigmentide ja karotinoidide sisaldus. Saadud tulemuste põhjal antakse ülevaade loetletud näitajate sesoonsest dünaamikast ning muutlikkusest aastate lõikes. Proovivõtt toimub aastaringselt, proove kogutakse nii pinna- kui ka põhjalähedasest veekihist (keemiliste analüüside tegemiseks kogutakse integreeritud proovid - erinevatest kihtidest batomeetriga võetud proovid segatakse). Planktonproove kogutakse ühest punktist järvel igakuiselt, augustikuus aga üle järve 10 punktist. Makrozoobentose proovide kogumine toimub kahest punktist igakuiselt (ühest litoraali ja ühest profundaali punktist), sesoonseid proove kogutakse jäävabal perioodil üle järve 7 punktist.  Füto- ja bakterplanktoni kogumiseks kasutatakse batomeetrit, zooplanktoni proovide kogumiseks batomeetrit ja planktonvõrku, põhjaloomastiku proovid kogutakse põhjaammutiga.

Proovid analüüsitakse Limnoloogiakeskuse laboris. Fütoplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse, biomassi ja liikide osakaalu määramiseks sadestatakse proovid loenduskambrites ning loendatakse Utermöhli meetodil invertmikroskoobiga. Utermöhli meetodit kasutatakse ka ripsloomade (tsiliaatide) loendamiseks. Heterotroofsete bakterite üldarv määratakse epifluorestsentsmikroskoobiga. Saprobakterite arvukuse määramiseks loendatakse agaril kasvatatud kolooniad 7. päeval. Hulkrakse zooplanktoni proovide kogumiseks võetakse batomeetriga vett erinevatest sügavustest, saadud 10-liitrine integreeritud veeproov filtreeritakse läbi planktonvõrgu. Proovid loendatakse Bogorovi loenduskambris stereomikroskoobi all. Põhjaloomastiku proovid kogutakse Zabolotski ja Borutski põhjaammutitega, pestakse siidsõelal ja sorteeritakse kohapeal 4 suuremasse taksonoomilisse rühma ning fikseeritakse etanoolis. Laboris kaalutakse loomad nii märjalt kui kuivalt, määratakse ning loendatakse. Litoraali suurselgrootute proovide võtmiseks kasutatakse kahva ning (olenevalt põhja iseloomust) tõmbe- või jalaproove. Kahvaproovide loomad määratakse ja loendatakse laboris mikroskoobi all.

2005. aastal lülitati esmakordselt seireprogrammi ka kalastiku seire (2004. aasta aruandes on kajastatud töönduskalade uuringu tulemusi). Püügivahendina kasutatakse mitmesektsioonilisi seirevõrke ning avavees ka uurimislaeva järel veetavat põhjatraali. Kalade seirepüük toimub järelveetava traaliga. Traalpüügi saak arvutatakse kilogrammides tunni kohta, võrkude puhul saak võrgu kohta 12 tunni jooksul õhtust hommikuni. Tulemuste põhjal arvutatakse kalade biomass ja produktsioon. Kalastiku seire ei ole olnud Võrtsjärve seires iga-aastane komponent, alates 2006. aastast on see toimunud üle aasta. Kalastiku seire jaoks on Võrtsjärv jagatud 11 püügipiirkonnaks, mis on seotud plankton- ja keemiliste proovide kogumise punktide paiknemisega.

2005. aastal seireprogrammi lülitatud suurtaimestiku seiret teostatakse taimestiku arengu kõrgperioodil, juuli keskpaigast augustikuu lõpuni. Määratakse taimestiku liigiline koosseis ja arvukus transektil (mõttelisel joonel kaldast veesiseste taimede leviku piirini) peamiste sissevoolude suudmetes. Suurtaimestiku seiret teostatakse seitsmel alal. Igal transektil on 20-meetriste vahedega 1x1m (kaldaveetaimed) või 2x2m (veesisesed ja ujulehtedega taimed) prooviruudud, kus määratakse taimestiku liigiline koosseis, võsude arv ja katvus liikide lõikes.

Hüdrokeemiline seire


Veeproovid võetakse üks kord kuus pikaajaliste vaatluste punktist Limnoloogiakeskuse muuli lähedal ja augustis 10 erinevast kohast üle järve. Seireproovid viiakse OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus Tartu laborisse ning neis määratakse järgmised näitajad: värvus, hõljuvained, bioloogiline hapnikutarve (BHT5), elektrijuhtivus, pH, aluselisus, permanganaatne oksüdeeritavus (KHTMn), HCO3-, NH4+, NO2-, NO3-, Üld-N, PO43-, Püld, Cl-, SO42-, üldkaredus, Ca2+, Mg2+, Feüld, K+, Na+, Si. Alates 2010. aastast on vähendatud igakuistes proovides määratavate parameetrite arvu - enam ei määrata neis HCO3-FeüldK+, Na+, Si, Mg2+. Varasem seitsmepäevane bioloogiline hapnikutarve BHT7 asendati 2010. aastal viiepäevase hapnikutarbega BHT5.

Kuna Võrtsjärv paikneb aktiivse põllumajandusega piirkonnas, on taimetoiteainete (lämmastik, fosfor) sissekanne järve suur ning järve troofsus kõrge. Seetõttu on oluline jälgida Võrtsjärve vee keemilisi näitajaid, lokaliseerida peamised reostusallikad ning seireandmetele tuginedes töötada välja vajalikud leevendus- ja kaitsemeetmed. Seire raames jälgitakse vee vastavust rahvusvahelistele ja Eesti seadusandluse poolt kehtestatud nõuetele ning antakse iga-aastane operatiivne ülevaade Võrtsjärve seisundist.

Seirejaamad

Hüdrokeemia ja plankton:

  • Limnoloogiakeskus (jaam nr 10)
  • Keskosa Tamme all(jaam nr 1)
  • Keskosa Karikolga kohal (jaam nr 2)
  • Jõesuu (jaam nr 3)
  • Tänassilma-Valma (jaam nr 4)
  • Tarvastu (jaam nr 5)
  • Õhne (jaam nr 6)
  • Sula kuru (jaam nr 7)
  • Riiska (jaam nr 8)
  • Pähksaar (jaam nr 9)

 
Litoraali suurselgrootud:

  • Valma
  • Sapi
  • Arali
  • Tarvastu polder

Zoobentos:
VJV ZB

Suurtaimestiku (kalda- ja veetaimed) transektid:



(allikas: Võrtsjärve hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire aastaaruanded2004, 2005, 2008, 2010, 2011; Limnoloogiakeskus ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaal)

           Keskosa Tamme all

           Keskosa Karikolga kohal

           Jõesuu

           Tänassilma-Valma

           Tarvastu

           Õhne

           Sula kuru

           Riiska

           Pähksaar

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2016. a.

Võrtsjärve ökosüsteem on järve suure pindala ja väikese sügavuse tõttu väga tugevasti füüsikaliste tegurite poolt juhitud. Jääkatte vaheldumine jäävaba perioodiga ja suured veetaseme...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2015. a.

Võrtsjärve veetase on jõudnud aastatel 2008-2013 olnud kõrgseisu järel järjekordsesse madalseisu, sellel on mõju vee kvaliteedinäitajatele ja elustikule. Varane jääminek 2015. aastal...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2014. a.

Võrtsjärve ökosüsteem on järve suure pindala ja väikese sügavuse tõttu väga tugevasti füüsikaliste tegurite poolt juhitud. Jääkatte vaheldumine jäävaba perioodiga ja suured veetaseme...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2013. a.

Üldfosfori sisalduse ja biokeemilise hapnikutarbe jätkuvad pikaajalised langustrendid näitavad Võrtsjärve troofsusseisundi aeglast, kuid järjekindlat paranemist. Võrtsjärves on vee...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2012. a.

Kokkuvõte

Võrtsjärve seisund oli 2012. aastal mõjutatud nii eelneva aasta pikast sügisest ja lühikeseks jäänud jääkatte kestvusest kui ka 2012. aasta jahedast suvest. Alates 2008. aastast on...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2011. a.

Kokkuvõte

Võttes aluseks keskkonnaministri 28. juuli 2009. a määruses nr 44 (Pinnaveekogumite…, 2009) kehtestatud Võrtsjärve seisundiklassidele vastavate kvaliteedinäitajate väärtused, on...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2010. a.

Kokkuvõte

Võrtsjärve ökoloogilise seisundi peamiseks kujundajaks on suured veetaseme kõikumised ja sesoonsus. Sarnaselt eelnenud aastatele oli ka 2010. aastal veetase keskmisest...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal ületas Võrtsjärve veetase aastaringselt viimase 15 aasta keskmist, kõige vähem 24 cm võrra (juunis) ja kõige rohkem 124 cm võrra (jaanuaris); aasta maksimaalne...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aasta peamiseks eripäraks oli pehme suladerohke talv ning keskmisest tublisti kõrgem veetase. Püsiva jääkatte pikkus 2007./2008. a talvel oli tavapärase 130 päeva asemel 41...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2007. a.

Kokkuvõte

Võrtsjärve vee füüsikalist ja keemilist režiimi 2007. aastal mõjutasid lühikeseks jäänud talv ja keskmisest madalam veetase. Jääkatte tekkimine alles jaanuari teisel poolel...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2006. a.

Kokkuvõte

Aastal 2006 oli Võrtsjärve seisund enim mõjutatud märkimisväärselt madalast veetasemest. Aasta keskmine veeseis oli 32,83 m ehk 18 cm alla Rannu-Jõesuu mõõduposti "nulli" (33,01...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2005. a.

Kokkuvõte

Aastal 2005 mõjutas Võrtsjärve seisundit märkimisväärselt kõrge veeseis aasta esimesel poolel. Kõrgest veetasemest tulenevalt sisaldas vesi palju humiinaineid, oli pruuni värvi ja...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2004. a.

Kokkuvõte

Võrtsjärve hüdrobioloogiline seireAastal 2004 mõjutasid Võrtsjärve seisundit kõige enam kõrge veeseis ja jahe suvi. Vees lahustunud toiteainete (lämmastiku, fosfaatide ja räni),...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2003. a.

Kokkuvõte

Võrtsjärve hüdrobioloogiline seire Planktoni arenguks olid tingimused järves 2003. aastal soodsad. Tavalisest kõrgem oli fütoplanktoni üldbiomass ja Chl-a sisaldus. Nagu tavaliselt...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2002. a.

Kokkuvõte

Võrtsjärve hüdrobioloogiline seire2002. aastal võeti Võrtsjärve hüdrobioloogilise seire raames 288 proovi ja teostati kokku 2646 bioloogilist mõõtmist ja analüüsi.Seireaastat...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2001. a.

Kokkuvõte

Võrtsjärve hüdrobioloogiline seire2001. aasta Võrtsjärve bioloogilised ja keemilised näitajad annavad tunnistust sellest, et viimase kümnendi jooksul madalal tasemel püsinud...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2000. a.

Kokkuvõte

Võrtsjärve hüdrobioloogiline seire2000. aastal võeti Võrtsjärve hüdrokeemia ja Võrtsjärve elustiku seireproove kahest pikaajalise vaatluse punktist – järve sügavast osast, mis...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1999. a.

Kokkuvõte

1999. aastal võeti Võrtsjärve keemia ja planktoni proovid ühest proovipunktist. Jääkatte ajal (märtsi lõpuni) võeti kaks proovi: järve pinnakihist (0,5 m pinnast) ja põhjast (1 m...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1998. a.

Kokkuvõte

1998. aastal võeti Võrtsjärve hüdrokeemia ja planktoni proovid pikaajaliste vaatluste punktis järve sügavas kohas, mis jääb Limnoloogiajaama ja Tondisaare vahele. Proove võeti 2-...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1997. a.

Kokkuvõte

1997. aastal võeti Võrtsjärve hüdrokeemia ja planktoni proovid pikaajaliste vaatluste proovipunktis – sügavas kohas, mis jääb Limnoloogiajaama ja Tondisaare vahele. Proove võeti...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1996. a.

Kokkuvõte

Rekordiliselt madal veeseis Võrtsjärves mõjutas oluliselt talvist gaasirežiimi ning toitainete ringet ja valgustingimusi jäävabal ajal. Hapnikuvaru järve kahanenud veemassis oli...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1995. a.

Kokkuvõte

1995. aastal võeti Võrtsjärve planktoni proovid pikaajaliste vaatluste proovipunktis. Proove võeti ühenädalase intervalliga. Igakuiseid zoobentose proove võeti ühest litoraali...

» Võrtsjärve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1994. a.

Kokkuvõte

1994. aasta erakordselt soojal suvel ületas Võrtsjärve pinnakihi temperatuur juulis ligi 5 oC ja augustis 2 oC võrra paljuaastastest keskmistest. Maksimaalne temperatuuri erinevus...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee