Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire



Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire

Alaprogrammi tutvustus

Peipsi järv on Euroopa suurim piiriveekogu, mille kogupindala on 3555 km2. Peipsi järv koosneb kolmest osast: Peipsi Suurjärv, Pihkva järv ja neid ühendav kitsas, kuid sügav Lämmijärv. Peipsi on madal järv, mille keskmine sügavus on 7,1 m ja maksimaalne sügavus 15,3 m. Peipsi veekeemia ja elustiku kohta on viimase poole sajandi jooksul kogutud ulatuslik andmestik. Viimase aastakümne seiretulemused ja teadusuuringud on näidanud, et Peipsi järve ökosüsteem on ebastabiilses seisundis ja tema tulevik on raskemini prognoositav, kui varem arvatud. Peipsi unikaalse ökosüsteemi tasakaalu kadumine kujutab potentsiaalset riski ühelt poolt bioloogilisele mitmekesisusele, ökosüsteemi tervisele ja funktsioneerimisele, teisalt inimesele olulistele kalavarudele ja magevee ressursile.


Seire põhineb Peipsi järve ökosüsteemi uuringutel, mis tulenevad Eesti-Vene piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise ühiskomisjoni poolt kinnitatud koostööprogrammist 2011. aastaks. Peipsi järve seire eesmärgiks on teabe saamine järve veekeskkonna hetkeseisundi kohta, informatsiooni kogumine ja andmeridade täiendamine pikaajaliste protsesside selgitamiseks ning Eesti Vabariigi rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks. Peipsi järve seire koos Narva veehoidla seirega on osa piiriveekogude rahvusvahelise koostöö programmist. Peipsi hüdrokeemiline seire on üks osa Peipsi seirest, mis võimaldab saada pidevat informatsiooni järve veekeskkonna seisundi kohta.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaal on Peipsi järve seiret teostanud alates 1992. aastast. Algselt oli seirejaamade arv oluliselt suurem, kuid seirereise teostati aastate lõikes erinevalt (13 jaama 1992. aastal 2 korda aastas). Käesoleva programmi järgi võetakse proove alates 1997. aastast. Alates 2003. aastast lisandus seirejaam nr. 17 – Lämmijärve Võhandu suudmeala.
Ühtekokku on Peipsi järvel 25 seirejaama, neist 14 Eesti poolel ja üks Eesti-Vene piiril. Eesti poolele jäävates jaamades võetakse kuuest jaamast veeproovid igakuiselt, ülejäänutest vastavalt kinnitatud graafikule.

Hüdrobioloogiline komponent

Peipsi järve hüdrobioloogilise seire raames uuritakse veekogu fütoplanktoni, zooplanktoni ja põhjaloomastiku, liigilist koosseisu, arvukust ja biomassi; vetikapigmentide hulka ning suurtaimestiku ja epifüütoni levikut, liigilist koosseisu ja hulka. Lisaks registreeritakse iga proovivõtu puhul kohapeal vee läbipaistvus Secchi ketta abil, mõõdetakse vee temperatuur, hapnikusisaldus ja pH. Fütoplanktoni proovides määratakse ka klorofülli (Chl-a), feopigmentide ja karotinoidide sisaldus. Saadud tulemuste põhjal antakse ülevaade loetletud näitajate sesoonsest dünaamikast ning muutlikkusest aastate lõikes. Proovivõtt toimub igakuiselt kevadest sügiseni integraalselt erinevatelt sügavustelt. Põhjaloomastiku proovid kogutakse ajavahemikul mai lõpust kuni juuni alguseni. Füto- ja bakterplanktoni kogumiseks kasutatakse batomeetrit, zooplanktoni proovide kogumiseks batomeetrit ja planktonvõrku, põhjaloomastiku proovid kogutakse põhjaammutiga.


Fütoplanktoni liigilise koosseisu, arvukuse, biomassi ja liikide osakaalu määramiseks sadestatakse proovid loenduskambrites ning loendatakse Utermöhli meetodil invertmikroskoobiga. Utermöhli meetodit kasutatakse ka ripsloomade (tsiliaatide) loendamiseks. Hulkrakse zooplanktoni proovide kogumiseks võetakse batomeetriga vett erinevatest sügavustest, saadud 20-liitrine integreeritud veeproov filtreeritakse läbi planktonvõrgu. Proovid loendatakse Bogorovi loenduskambris stereomikroskoobi all. Põhjaloomastiku proovid kogutakse Zabolotski ja Borutski põhjaammutitega, pestakse siidsõelal ja sorteeritakse kohapeal 5 suuremasse taksonoomilisse rühma ning fikseeritakse etanoolis. Biomassi määramiseks kaalutakse väikesi etanoolis fikseeritud loomi torsioonkaalul rühmade kaupa, niiskelt (pärast lahtise vedeliku eemaldamist filterpaberiga), täpsusega 1 mg. Suured limused kaalutakse eraldi elektroonilistel (varem tehnilistel) kaaludel 10 mg täpsusega.


Suurtaimestikku kirjeldatakse maksimaalse veetaseme kõrguselt kuni nähtava taimestiku piirini avajärves. Mõõdulindiga mõõdetakse taimestiku vööndite laiused, määratakse liigiline koosseis ja liikide ohtrused üldkatvus ning vööndile vastavad veesügavused. Mõlalatiga hinnatakse pilliroo ligikaudne keskmine kõrgus roostiku järvepoolses servas ja sealsamas loendatakse võsude hulk m2 enamasti kahel 1 m x 1 m prooviruudul. Kaislarohketes piirkondades leitakse analoogiliselt ka kaislavarte tihedus. Suurtaimestikuga samadel transektidel ja samast sügavusest toimub ka epifüütoni uurimine. Kaldaveetaimestikus domineeriva pilliroo veesisesed osad lõigatakse veepinnast allapoole kuni 50 cm pikkuselt, 5 kordust umbes 10-meetrise vahekaugusega kogumiku servast ja keskelt. Veesisestest taimedest määratakse perifüüton kas kamm-penikeelel või kaelus-penikeelel või mõlemal, sõltuvalt nende olemasolust vastavas punktis. Perifüüton kogutakse ja eraldatakse vastavalt Kornijow & Kairesalo (1994) metoodikale ja esitatakse peremeestaime õhukuiva kaalu kohta. Pealiskasv eraldatakse taimeosadelt nende loksutamisega kindlas veehulgas, saadud segust määratakse pealiskasvu klorofüll-a sisaldus, osal proovidel ka vetikate biomass ja dominandid. Taimeosad kuivatatakse 105 °C juures ja kaalutakse; pealiskasvu hulka hinnatakse klorofülli sisaldusena taime kaaluühiku kohta.

Hüdrokeemiline komponent

Riikliku keskkonnaseire raames mõõdetavad füüsikalis- keemilistest näitajatest mõõdetakse Peipsi järve veeproovides vee temperatuur, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik ja happesus ning laboris vee värvus, hõljuvaine, BHT5, aluselisus, happesus, KHTCr, NH4, NO2, NO3, Nüld, PO4, Püld, Cl, SO4. Lisaks määratakse Eesti-Vene suvise ühisekspeditsiooni raames veel vee üldkaredus, Ca, Mg, Feüld, K, Na, Si sisaldus. Pinnakihi veeproovidest määratakse naftasaaduste ja raskmetallide Cd, Cu, Hg, Pb, Zn, Cr ja Ni sisaldus. Veeproove võetakse vastavalt keskkonnaseire seaduse, veeseaduse ja keskkonnaministri 06.05.2002 määruse nr 30 "Proovivõtumeetodid" nõuetele (sh proovivõtu ajal mõõdetavad näitajad nagu veetemperatuur, hapnikusisaldus, elektrijuhtivus, pH) ning analüüsid tehakse vastavalt keskkonnaministri 25.08.2011 määrusele nr 57 "Nõuded vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringuid teostavale katselaborile, nende uuringute raames tehtavatele analüüsidele ja katselabori tegevuse kvaliteedi tagamisele ning analüüsi referentmeetodid". Ohtlike ainete analüüsidel arvestatakse direktiivide 2008/105/EÜ (keskkonnakvaliteedi standardid) ja 2009/90/EÜ (vee keemilise analüüsi ja seire tehnilised näitajad) nõuetega (sh Cd, Pb, Hg ja Ni määrangud teha filtreerimata proovist). Ühisekspeditsioonide seiretööd ja analüüsid toimuvad samade metoodikate kohaselt nagu Eesti riiklikus keskkonnaseire programmis.


Peipsi järve hüdrobioloogilist seiret viib läbi Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi limnoloogiakeskus, keemilised analüüsid teostab OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Tartu filiaal.

(allikas: Peipsi järve hüdrobioloogilise ja hüdrokeemilise seire aastaaruanded 1995 -2011)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2016. a.

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2015. a.

Peipsi järve hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise seire eesmärgiks on teabe saamine järve veekeskkonna hetkeseisundi kohta, informatsiooni kogumine ja andmeridade täiendamine pikaajaliste...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2014. a.

Peipsi järve hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise seire eesmärgiks on teabe saamine järve veekeskkonna hetkeseisundi kohta, informatsiooni kogumine ja andmeridade täiendamine pikaajaliste...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2013. a.

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2012. a.

Kokkuvõte

2012. aastal mõjutas Peipsi järve seisundit jahe suvi ning pikk ja soe sügis. Madal veetemperatuur mõjutas elustiku arengut ja järvesiseste protsesside kiirust. Positiivne oli nii...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal mõjutas järve seisundit tugevasti pikk külm talv, temperatuuri järsk tõus kohe pärast jääminekut ning pikk soe sügis. Tähelepanuväärne oli ka jätkuv veetaseme...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal mõjutas järve seisundit pikk külm talv ning kuum suvi, tähelepanuväärne oli ka veetaseme tõus üle palju-aastase keskmise taseme. Nii bioloogiliste kui...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2009. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve elustiku seiretööd 2009. aastal toimusid vastavalt seireprogrammile ja seirelepingus esitatud metoodikale. Kõik Eesti-Vene ühisekspeditsioonid on Peipsi järvel ja Narva...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2008. a.

Kokkuvõte

Viimaste aastatega võrreldes, suuri erinevusi P-üld sisalduste dünaamikas ei olnud. Jätkuvalt olid Püld sisaldused kõrged Pihkva järve seirejaaamades. 2008. aasta Nüld sisaldused on...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aasta märtsis läbiviidud ühisseire tulemused olid mõneski osas varasematest tunduvalt erinevad. Võrreldes varasemate talviste seirereiside tulemustega, oli 2007. aastal...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2006. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise seire eesmärkideks on informatsiooni saamine järve veekeskkonna hetkeseisundi kohta, informatsiooni kogumine ja andmeridade...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2005. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrobioloogiline seireSeireprojekti eesmärgiks on hinnata reaalajas järve ökoloogilist seisundit ning selle alusel prognoosida võimalikke muutusi ja kriisisituatsioone...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2004. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrobioloogiline seirePeipsi järve hüdrobioloogilise seire tulemused näitavad, et Peipsi seisund on viimastel aastatel olnud murettekitav, kuna järve lõunapoolsete...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2003. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrobioloogiline seirePeipsi elustiku seiret viidi 2003. aastal läbi maist kuni oktoobrini kestnud igakuiste väljassõitudena järvele. Tulemused näitavad, et Peipsi...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2002. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrobioloogiline seirePeipsi järve hüdrobioloogilise seire raames viidi 2002. aasta märtsis läbi talvine seirereis, jälgimaks järve ökosüsteemi seisundit kevadtalvel...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2001. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrobioloogiline seireHüdrobioloogilisi proove võeti Peipsi järvest 2001. aastal kokku kaheksal korral: igakuiselt aprillist novembrini punktidest 2, 4, 11, 16 ja 38...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 2000. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrokeemiline seirePeipsi järve hüdrokeemilise seire raames toimus 2000. aasta aprillist kuni novembrini kaheksa seirereisi Peipsi järvel, mille käigus võeti proove...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1999. a.

Kokkuvõte

Peipsi järve hüdrokeemiline seire1999. aastal viidi Peipsi järve hüdrokeemilist seiret läbi viies seirejaamas. Seireproovid võeti märtsis, mais ning juunis. Kokku võeti järvest 27...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1998. a.

Aruanded 

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1997. a.

Kokkuvõte

1997. aastal viid Peipsi järve seiret läbi viies seirepunktis (2, 4, 11, 16, 38). Peipsi veetase oli 1997. aastal keskmine. Läbi kogu seireperioodi on Peipsi vee läbipaistvus olnud...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1996. a.

Kokkuvõte

1995. aasta teisel poolel alanud intensiivne veetaseme langus ja 1995/1996. aasta talvel kujunenud väga tagasihoidlik veevaru lumes lõid eeldused veevaeseks seireaastaks. 1996. aasta...

» Peipsi järve hüdrokeemiline ja hüdrobioloogiline seire 1995. a.

Kokkuvõte

1995. aastal võeti hüdrobioloogilisi proove Peipsi-Pihkva järvest kolmel korral kokku 17 punktist. Põhjaloomastikku koguti mais. Keskmise vetikabiomassi ja Chl-a alusel oli peipsi...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee