Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Peipsi ja Võrtsjärve randade seire



Peipsi ja Võrtsjärve randade seire

Allprogrammi tutvustus

Peipsi ja Võrtsjärve randade seirega alustati riikliku keskkonnaseire programmi raames 1994. aastal, esmalt rannikumere seire programmi raames, alates 1996. aastast iseseisva programmina. Lisaks olemasolevatele seirealadele (Remniku Peipsi järve ääres ja Tamme Võrtsjärve ääres) rajati 1996. aastal rida uusi vaatlusalasid nii Peipsi järve kui ka Võrtsjärve kallastel, eesmärgiga katta rannad vaatluspunktidega ühtlasemalt ja hõlmata vaatluseks kõik põhilised rannatüübid. Randade seire on toimunud kahe aastase rotatsiooniga – ühel aastal seiratakse Peipsi järve randasid, teisel aastal Võrtsjärve randasid.  Peipsi järve randade seire on viimastel aastatel toimunud kaheksal alal (Remniku, Silla, Kuru, Ranna, Nina, Mehkoorma, Alajõe, Kauksi),  Võrtsjärve randade seire seitsmel alal (Limnoloogiajaam, Vehendi, Vanause, Trepimäe, Tamme, Vaibla). Seiret teostab Tallinna Ülikool. 2017. aastal seiret ei toimu. Kavas on seireprogrammi üle vaatamine.

Suurjärvede randade seire eesmärk on looduslike ja antropogeensete faktorite mõjul toimuvate rannaprotsesside (kulutus ja kuhjumine) jälgimine, arengutendentside selgitamine ning aktiivses muutuses olevate rannaosade arengu prognoosimine. Seire tulemused on vajalikud näiteks sadamehitusel, hoonete ja teede rajamisel ja puhkemajanduse planeerimisel.  Rannaprotsesside jälgimiseks seiratakse ranna morfoloogiat ning kõrgussuhteid rannaprofiilidel, rannasetete lõimise muutuseid ning visuaalselt hinnatakse inimtegevuse mõju (prügi mahapanek, rannaluidetel mootorsõidukitega sõitmine, tallamine, rannajoone omavoliline muutmine jne).

Rannaprofiilide muutuste jälgimiseks kasutatakse peamiselt kordusnivelleerimist, mis võimaldab anda pildi randadel toimunud purustuse ja kuhje ulatusest ning ligikaudselt arvutada kuhjunud ja ärakantud setete massi. Kõik rannaprofiilid pildistatakse üles. Lisaks mõõdistatakse  vaatluspolügoonidel randade purustuste ulatust. Lõimiseproovid võetakse rannajoonelt ja risti rannajoonega kogu rannaprofiili ulatuses.

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2016. a.

Randade seisundit võib hinnata heaks, sest viimase nelja aasta jooksul ei ole Peipsi randadel esinenud suuri purustusi ei tormide ega rüsijää tõttu. Alajõel on torm murdnud puid ja loonud...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2015. a.

Viimase kahe aasta jooksul ei ole Võrtsjärve randadel esinenud suuri purustusi ei tormide ega rüsijää tõttu. Randade seisundit võib hinnata stabiilseks ja heaks. Seire perioodil 1,2 meetrit...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2014. a.

Peipsi järve seiratavate randade seisund oli 2014. aastal hea. Võrreldes eelmise seire tulemusi 2014. a. tulemustega võib öelda, et suuri purustusi randadel ei ole esinenud ja ka kuhjeprotsessid...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2013. a.

Võrtsjärv on tugevasti eutrofeeruv veekogu. Suurtaimestik takistab veetransporti, kalapüüki ja puhkemajanduse edendamist. Suurtaimestiku ärastamine rannavööndist on kallis, nõuab...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2012. a.

Kokkuvõte

Vastavalt seireülesandele looditi seirepolügoonide profiilid, määrati rannaprofiilide kõrgussuhted ja selgitati neil toimunud muutused, tehti kindlaks setete lõimise muutused....

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal toimus randade seire Võrtsjärvel. Järve kevadine veetase oli tunduvalt üle pikaajalise keskmise, ulatudes peaaegu kõikjal rannaastanguni, seda purustades. Rannaastang sai...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2010. a.

Kokkuvõte

Tervikuna oli Peipsi randade seisund varasemast oluliselt halvem. Erinevalt eelnevatest aastatest, kus kõige rohkem oli  randa mõjutanud inimtegevus, oli sellel aastal kõige suurem...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2009. a.

Kokkuvõte

Vastavalt seireülesandele looditi seirepolügoonide profiilid, määrati rannaprofiilide kõrgussuhted ja selgitati neil toimunud muutused, tehti kindlaks setete lõimise ja molluskite...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2008. a.

Kokkuvõte

Alates 2008. aastast tehakse suurjärvede (Peipsi ja Võrtsjärv) randade seiret üle aasta, mis võimaldab kokku hoida vahendeid ja teha tööd detailsemalt. 2008. aastal oli...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2007. a.

Kokkuvõte

2007. a riiklik suurjärvede (Peipsi ja Võrtsjärv) randade seire teostati vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi ja TTÜ Geoloogia Instituudi poolt sõlmitud lepingule nr. 4-16/413, Riigi...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2006. a.

Kokkuvõte

Tervikuna oli suurjärve randade seisund 2006. a parem kui eelmisel aastal. Madala veetaseme tõttu oli mõlemal järvel suurenenud plaaži laius, eriti põhjarannal. Jätkus randade...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2005. a.

Kokkuvõte

2005. aastal vaadeldi vastavalt seireprogrammi lähteülesannetele randades järgmisi parameetreid:1. ranna morfoloogiat ning rannasetete paksuse muutusi looduslike faktorite ja...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2004. a.

Kokkuvõte

Võrreldes varasemate aastatega olid 2004. aastal looduslikud kahjustused Peipsi ja Võrtsjärve randadele rahulike meteoroloogiliste tingimuste ja madala veeseisu tõttu väiksemad. Polnud...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 2003. a.

Kokkuvõte

Vastavalt seireülesandele tehti seiret kevadel ja sügisel kõigis allprogrammis nõutud seirealadel ning koostati nende skeemid. Üldisemaid vaatlusi tehti ka seirealade vahelistes...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 1997. a.

Kokkuvõte

Suurjärvede rannikuseire tulemused näitasid, et seoses madala veeseisu tõttu Peipsi ja Võrtsjärve randadel 1997. aastal purustusi ei toimunud. Paljudes kohtades, kus varem valdas...

» Peipsi ja Võrtsjärve randade seire 1996. a.

Kokkuvõte

Lisaks varasematele rannamuutuste jälgimise polügoonidele (Remniku, Silla ja Kuru Peipsi põhjaosas ning Limnoloogiajaam, Vehendi, Vanause ja Valma Võrtsjärvel) rajati 1996. aastal uued...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee