Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Ohtlike ainete seire veekogudes



Ohtlike ainete seire veekogudes

Allprogrammi tutvustus

Veekogu ohtlike ainete seire eesmärgiks on:
• ohtlike ainete pika-ajaliste muutuste jälgimine siseveekogudes, kasutades Eesti jõgedele iseloomulikke bioindikaatororganisme, andmeid veekogude põhjasetete ja vee keemilise koostise kohta;
• saasteseisundi hindamine ning probleemsete piirkondade lokaliseerimine ohtlike ainete heidete suublateks olevates veekogudes, mis on aluseks meetmete kavandamisel veekogude hea seisundi saavutamiseks.

2002. aastal alustati ohtlike ainete rotatsioonseiret siseveekogudes, pikkusega kolm aastat. Seireprogrammi elluviimist alustati Kirde–Eestist, mis on enimreostunud piirkond Eestis. Seireprogrammi ülesandeks on jälgida ohtlike ainete sisaldusi siseveekogudes, hinnata suublate saasteseisundit ning lokaliseerida probleemsed piirkonnad suublates, samuti tuvastada prioriteetsete ohtlike ainete sisaldused.

Uurimise aluseks on võetud keskkonnaministri 21. augusti 2001.a määruses nr 44 „Veekeskkonnale ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 (RTL 2001, 104, 1434) loetletud ühenditest eelkõige nimekirjas 1 loetletud ühendid, mida käesoleval ajal on võimalik Eestis leida ja määrata. Lähtutakse veeseaduses väljatoodud ohtlike ainete mõistest, mis arvestab veekeskkonna eripära ja on kitsam mõiste, kui kemikaaliseaduses toodu. Veeseaduse alusel on ohtlik aine element või ühend, mis mürgisuse, püsivuse või akumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme.

Suublate seirepunktid on välja valitud Keskkonnaministeeriumi, Tartu Ülikooli ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ekspertide poolt. Kogutud proovides määratakse veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse 1 kuuluvad ühendid: lindaan, DDT, aldriin, dieldriin, endriin, isodriin, heksaklorobenseen (HCB), Hg, Cd, 1,2-dikloroetaan, triklorometaan (kloroform), trikloroetüleen, tetrakloroetüleen ja süsiniktetrakloriid. Lisaks neile määratakse proovides: polüklooritud bifenüülid (PCB), polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), raskmetallid (Cu, Cd, Pb, Zn, Hg, Ni, Ba, Co, Mo) ning üldnäitajad (temperatuur, pH, O2, BHT7, PHT, NH4+, NO2, NO3, Nüld, PO43-, Püld, HCO3-, SO42-, Cl-, Ca, Mg, Na, K, Si, Fe, karedus, elektrijuhtivus, värvus).

Alates 2007. aastast seireprogrammi uuendati ning lähtuvalt HELCOM COMBINE programmi metoodikast hakati määrama ohtlike ainete sisaldust ahvena maksas. Üks proov sisaldab 10-15 emast ahvenat mõõduga 15-20 cm. Ahvenate püügiks kasutati võrgujada, mis koosnes viiest standardsest monokiust seirevõrgust pikkusega 30 m ja kõrgusega 1,8 m. Võrgujada moodustasid erineva silmasammuga nakkevõrgud (16, 22, 25, 30 ja 36 mm), mis asetati püügile järjestikku. Kogutud ahvenate bioloogilise analüüsi käigus määrati kalade täis- ja kehapikkus, mass, sisusteta mass ning maksa mass. Ahvena maksa raskemetallide kontsentratsioon määratakse aatomabsorptsioon-spektrofoto-meetrilisel meetodil. Raskmetallidest on ahvena maksas määratakse raskmetallidest: kaadmiumi, elavhõbeda, plii, vase, tsingi ja nikli kontsentratsioonid kuiv- ja märgkaalu kohta. Kloor-orgaanilistest ühenditest analüüsitakse gaasikromatograafilisel meetodil: DDT summaarne sisaldus, α-HCH, γ-HCH (lindaan) ja HCB sisaldused. Polükloorbifenüülide (PCB) summaarne sisaldus saadakse individuaalsete polükloor-bifenüülide CB28, CB52, CB101, CB118, CB138, CB153 ja CB180 baasil. Tulemused esitatakse milligrammides kg ekstraheeritavate lipiidide kohta (mg/kg lipiide).

Bioloogilised analüüsid toimuvad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi laboris, keemilised analüüsid OÜ Keskkonnauuringute Keskuse laborites.
Veekogu ohtlike ainete seire vastutavaks täitjaks on OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

(allikas: riikliku keskkonnaseire ohtlike ainete seire veekogudes aruanded 2000-2011)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2013. a.

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2012. a.

Uuringu tarbeks võeti pinnavee ja pinnasetete proovid üheksast proovivõtupunktist kahel korral aastas mais ja septembris 2012. Kokku võeti 36 proovi. Proovivõtu punktid olid järgmised:...

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal valmis aruanne projekti "Balti riikide tegevused ohtlike ainete reostuse vähendamisel Läänemeres" (BaltActHaz) 3-aastase tegevuse tulemuste põhjal. Projekt algas 2009....

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2010. a.

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2008. a.

Kokkuvõte

Raskmetallide (Cd, Hg, Pb, Zn, Cu, Ni) ja kloororgaaniliste ühendite (DDT, PCB, HCH, HCB) sisalduse hindamiseks Eesti jõgede suudmealade ahvenates koguti 2008. aasta kevad-suvel kokku 25...

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aasta ohtlike ainete seire käigus hinnati raskemetallide – Cd, Hg, Pb, Zn, Cu - sisaldust Ida- ja Lääne-Virumaa jõgede suudmealade ahvenate maksas. 2007. aasta kevad-suvel...

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal viidi ohtlike ainete seiret läbi Kirde-Eestis viies punktis, keskendudes orgaanilistele ühenditele. Proovid koguti Viru Keemia Grupi heitveeväljalaskudest Kohtla jõel ja...

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2005. a.

Kokkuvõte

2005. aastal teostati ohtlike ainete seiret viies seirepunktis. Hinnatavateks parameetriteks olid: T, HA, pH, O2, BHT7, PHT, NH4, NO2, NO3, Nüld, PO4, Püld, HCO3, SO4, Cl, Ca, Mg, Na, K,...

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2004. a.

Kokkuvõte

2004. aasta seiretöö tulemused näitavad, et võrreldes 2003. aastaga on 2004. aastal raskmetallide (Cd; Cu; Hg; Pb ja Zn) tulemused Vana-Narva maantee piirkondadest võetud veeproovides...

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2003. a.

Kokkuvõte

2003. aastal koguti allprogrammi „Ohtlike ainete seire veekogudes" raames proovid Lasnamäe kollektori väljalasust, Kroodi ojast allpool reostusallikaid, Keila puhasti väljavoolust,...

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2002. a.

Kokkuvõte

2002. aastal viidi seiretööd läbi Kirde-Eesti veekogudes. Seiretulemused näitavad, et suurt saastust uuritud piirkondades ei esinenud. Suurem osa proovide ohtlike ainete sisaldusi jäi...

» Ohtlike ainete seire veekogudes 2000. a.

Kokkuvõte

Jõgede hüdrokeemilise seire ja HELCOM PLC-4 programmi raames analüüsiti 2000. aastal raskemetallide sisaldust Keila, Kasari, Jägala, Pirita, Vääna, Pudisoo, Valgejõe, Loobu, Kunda,...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee