Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Jõgede hüdrokeemiline seire



Jõgede hüdrokeemiline seire

Allprogrammi tutvustus

Jõgede veekvaliteedi seire käivitus 1992. aastal. 1994. aastast kuulub jõgede hüdrokeemiline seire riiklikku keskkonnaseire programmi, mille raames viiakse läbi Eesti erinevate piirkondade vooluvete kvaliteedi hindamist. Seireprogramm jaguneb piirkonniti järgmisteks projektideks (nimetused võivad aastate lõikes erineda):

Lõuna–Eesti jõgede hüdrokeemiline seire
Põhja–Eesti jõgede hüdrokeemiline seire
Kirde–Eesti jõgede hüdrokeemiline seire
Edela–Eesti jõgede hüdrokeemiline seire

Projektide täitjateks on vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut ning OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Aruannete esitamise süsteem ei ole olnud ajas ühtne. Näiteks Kirde– ja Edela–Eesti jõgede seire andmeid on esitatud nii eraldi kui ka ühtse aruandena, Põhja–Eesti (Soome lahe vesikonna) jõgede seireandmed kajastuvad vaid Keskkonnatehnika Instituudi poolt esitatavas kogu Eestit hõlmavas koondaruandes. Seetõttu võib riikliku keskkonnaseire veebilehelt leida erinevatel aastatel lisaks iga–aastasele koondaruandele erinevate eelpool väljatoodud projektide aruandeid ning mõne projekti aruande puudumine ei tähenda vastavate andmete puudumist selle aasta koondaruandest. Kvaliteetsed ning usaldatavad andmeread on kõikide piirkondade kohta olemas alates 1992. aasta teisest poolest.

Jõgede hüdrokeemilise seire proovivõtu asukohad on valitud selliselt, et oleksid määratud reoainete äravool peamiste jõgede kaudu merre või suurematesse järvedesse, fooni seisund ja muutused ning hajureostuse suurus intensiivse põllumajanduse tagajärjel. Lävendite arv on aja jooksul muutunud. Proovivõttu teostatakse sõltuvalt eesmärgist 6 kuni 12 (24) korda aastas. Jõgede hüdrokeemilise seire I. programmi kohaselt võetakse proove valitud lävenditest üks kord kuus ning määratakse proovides vee temperatuur, pH, hõljuvained, hapnikusisaldus (O2), bioloogiline hapnikutarve (BHT5), permanganaatne oksüdeeritavus (PHT) või keemiline hapnikutarve (KHTMn), erinevate ioonide sisaldused (NH4, NH3, NO3, NO2, PO4, Cl, HOCl, SO4, Si), üldlämmastik (Nüld), üldfosfor (Püld), klorofüll, elektrijuhtivus, värvus, valikuliselt naftaproduktid ja ühe- ning kahealuselised fenoolid, raskmetallide (Cu, Cd, Pb, Hg, Zn) ja orgaanilise süsiniku (TOC) sisaldused. Hüdrokeemilise seire II. programmi kuuluvates proovivõtulävendites teostatakse analüüside kogumist kord ühe või kahe kuu tagant (üksikutel juhtudel kahe nädala tagant) ning lisaks eelpoolloetletud parameetritele määratakse üldkaredus, ioonidest HCO3, Ca, Mg, üldraud (summaarne Fe2+, Fe3+) ning K ja Na. Määratavate parameetrite valim võib erinevate lävendite puhul olla erinev lähtuvalt seire eesmärkidest konkreetses piirkonnas.

Seireandmete alusel liigitatakse jõed kvaliteediklassidesse, arvestades põhilisi reostusnäitajaid (pH, lahustunud hapnikuga küllastatuse tase, BHT5, NH4, Nüld, Püld). Klassifitseerimise aluseks on keskkonnaministri määrus nr 44 (28. 07. 2009) „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord“. Vastavalt nimetatud määrusega kehtestatud korrale jaotatakse jõed vastavalt veekvaliteedile viide klassi (väga hea, hea, kesine, halb, väga halb). Eesmärgiks on kõigi pinnavete kuulumine vähemalt teise ehk heasse kvaliteediklassi.

Raskmetallide sisaldust määratakse valitud jõgedes üks kord aastas, tihedamalt (kuus korda aastas) lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavatel jõgedel paiknevates proovivõtulävendites. Süvendatult (12 korda aastas) uuritakse raskmetallide sisaldust ka Läänemerre suubuvatel jõgedel vastavalt HELCOM-i programmi nõuetele. Naftasüsivesinike sisaldust määratakse merre suubuvates jõgedes ja Emajões 6 korda, teistes jõgedes 1 kuni 2 korda aastas. Fenoolide sisaldust määratakse Kirde–Eesti jõgedes (põlevkivi kaevandamise ja töötlemise piirkonnas) ja kalamajanduslikku tähtsust omavates jõgedes. Taimekaitsevahendite (pestitsiidide) sisaldust uuritakse intensiivse põllumajandustegevusega aladel vastavalt seireprogrammile. Loetletud näitajate puhul kontrollitakse veekvaliteedi vastavust joogiveele kehtestatud piirnormidele (sotsiaalministri määrus nr 1, 02.01. 2003, „Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollnõuded”), ning Euroopa Liidu normidele.

Vastavalt nitraadidirektiivile (91/676EEC) teostatakse alates 2002. aastast täiendavalt seiret neljal nitraaditundliku ala keskkonnaseisundit, põllumajandustootmise mõju ja rakendatavate meetmete tõhusust iseloomustaval jõel. Veeproove võetakse vastavalt I. seireprogrammile üks kord kuus ning määratakse kõik normatiivsed näitajad (va naftasüsivesinikud, fenoolid, raskmetallid ja orgaaniline süsinik). Eesmärgiks on hinnata lämmastikuühendite ärakannet jõgede kaudu ning selle mõju pinna- ja põhjaveele.

Kalamajandusliku tähtsusega jõgede veekvaliteedi hindamisel on lähtutud keskkonnaministri määrusest nr 58 (09.10.2002) „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karplaste riikliku keskkonnaseire jaamad”, ning Euroopa Ühenduse Nõukogu mageveekalade elupaikade direktiivist (78/659/EEC). Nendes dokumentides toodud lubatud piirväärtused ei ole ühesugused ning lämmastikuühendite puhul on rõhuasetus erinev, seetõttu hinnatakse veekvaliteeti nendes jõgedes mõlema normdokumendi järgi. Riikliku seire raames teostatakse nendes jõgedes kõikide normeeritud veekvaliteedi näitajate määramist 6 kuni 12 korda aastas, raskmetalle analüüsitakse 12 jões üks kord aastas, 4 jões kuus korda aastas (analüüside mahtu on vähendatud raskmetallide madala sisalduse tõttu meie jõgede vees, mis jääb enamasti määramistäpsuse piirile või sellest allapoole). Jõgede hüdrokeemilise seire eesmärkideks on jõgede veekvaliteedi ja selle muutuste hindamine, veekvaliteedi vastavuse kontrollimine riiklikult ning Euroopa Liidu siseselt kehtestatud piirväärtustele, rahvusvaheliste lepete ja konventsioonidega ning Euroopa Liidu direktiividega võetud andmete kogumise ning andmevahetuse kohustuste täitmine. Jõgede veekvaliteedi uuringute raames kogutud andmestik on aluseks keskkonnaseisundit iseloomustavate hüdrokeemiliste indikaatorite süsteemi väljatöötamisel, samuti prognoosimudelite arendamisel ning rakendamisel. Veekvaliteedi prognoosimudeleid kasutatakse jõgede ja nende suublateks olevate veekogude reostuskoormuste hindamisel, rajatavate ettevõtete ja muu planeeritava ehitus- või majandustegevuse võimalike keskkonnamõjude hindamisel jne. Kogutavad andmed on taustinformatsiooniks jõgede elustiku uuringutes.

Jõgede hüdrokeemilise seire vastutavaks täitjaks on Tallinna Tehnikaülikooli Keskkonnatehnika Instituut.


scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2016. a.

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2015. a.

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2014. a.

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2013. a.

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2012. a.

Kokkuvõte

Jõgede hüdrokeemilise seire koondhinnangud ei ole võrreldes perioodiga 2008–2011 oluliselt muutunud. Veekvaliteet on paranenud Narva jões – allpool Narvat, Võhandu jões –...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2011. a.

Kokkuvõte

Jõgede hüdrokeemilise seire käigus kogutud andmete põhjal võib öelda, et 87% seirelävenditest on "hea"/"väga hea" vee kvaliteediga, viimastel aastatel kvaliteet oluliselt halvenenud...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal hinnati jõgede seisundit Keskkonnaministri 28. juuli 2009. aasta määruse nr 44 "Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal hinnati jõgede seisundit Keskkonnaministri 28. juuli 2009. aasta määruse nr 44 "Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2008. a.

Kokkuvõte

2008.aastal viidi kõigi seirelävendite andmefailid lisaks ITK Seirebüroo infobaasi andmesisestussüsteemile ka endisesse ühtsesse süsteemi, mis võimaldab paremini läbi viia...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2007. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 2007. a läbi 61s jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi ja Seirenõukogu poolt kinnitatud programmile. Veekvaliteedi hindamisel...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2006. a.

Kokkuvõte

Jõgede seisundit hinnati 2006.a seireandmete järgi veel kehtiva Keskkonnaministri määruse nr. 33 22.06.2001. a "Pinnaveekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2005. a.

Kokkuvõte

Aruanne annab ülevaate Eesti jõgede veekvaliteedist 2005. aastal. Eraldi on käsitletud karpkalalaste ja lõheliste elupaikadena kaitstavate jõgede veekvaliteeti ning nitraaditundliku...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2004. a.

Kokkuvõte

2004. aasta jõgede hüdrokeemilise seire aruandes on antud hinnangud järgmistele veekvaliteedi näitajatele: hapnik ja pH, üldfosfor ja ortofosfaadid, üldlämmastik, ammooniumlämmastik...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2003. a.

Kokkuvõte

2003. aasta oli hüdroloogiliselt erakordne aasta. Suve- ja talveperioodil olid jõed eriti veevaesed, kusjuures paljudes jõgedes oli minimaalne äravool isegi väiksem kui pikaajaline 90%...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2002. a.

Kokkuvõte

2002. aasta oli hüdroloogiliselt erakordne aasta. Suve- ja talveperioodil olid jõed eriti veevaesed, kusjuures paljudes jõgedes oli minimaalne äravool isegi väiksem kui pikaajaline 90%...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2001. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 2001. aastal läbi 59s jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud programmile.Seirejõgede üldseisundi alusel...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 2000. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 2000. aastal läbi 59s jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud programmile.Seiretulemused näitavad, et 2000....

» Jõgede hüdrokeemiline seire 1999. a.

Aruanded 

» Jõgede hüdrokeemiline seire 1998. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 1998. aastal läbi 59 jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud programmile.Enamike Eesti jõgede seisund oli...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 1997. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 1997. aastal läbi 59 jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud programmile.Seiretulemused näitavad, et enamike...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 1996. a.

Kokkuvõte

Jõgede veekvaliteedi riiklikku seiret viidi 1996. aastal läbi 58 jõelävendis vastavalt Eesti Keskkonnaministeeriumi poolt kinnitatud programmile. Enamike Eesti jõgede veekvaliteedi...

» Jõgede hüdrokeemiline seire 1995. a.

Kokkuvõte

1995. aastal viidi jõgede veekvaliteedi seiret läbi 58-s jõelävendis. Seireandmed kinnitasid, et jõgede veekvaliteet paranes jätkuvalt ja enamike veekvaliteedi näitajate sisaldused...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee