Asute siin: Avaleht Programmid Siseveekogude seire Jõgede hüdrobioloogiline seire



Jõgede hüdrobioloogiline seire

Allprogrammi tutvustus

Allprogrammi Jõgede hüdrobioloogiline seire (ametlik nimetus kuni 1999. aastani Jõgede elustik) uuringud algasid 1994. aastal ja need viiakse läbi viieaastaste tsüklitena. Uuringute esimese tsükli (1994–1998) ülesanne oli usaldusväärse teadusliku lähtealuse loomine edaspidiste pikaajaliste muutuste jälgimiseks jõgedes. Teises (1999–2003) ja kolmandas (alates 2004) tsüklis on oluline lisaks jõgede seisundi hindamisele ka muutuste jälgimine.

Seireobjektideks on valitud 25 suuremat jõge koos nende tähtsamate lisajõgedega, mis paiknevad Eesti territooriumi mitmesugustes osades, kuuluvad mitmesse erinevasse hüdroloogilisse ja hüdrobioloogilisse tüüpi ja on inimtegevusest erineval määral mõjutatud. Eelmise viieaastase tsükli jooksul tehti seireuuringuid kokku 119 jõel 269 seirejaamas, sealhulgas igal aastal viies jõestikus 23 kuni 24 jõel 52–56 seirejaamas. Kõigis peajõgedes tehakse eriilmelistes 200 m pikkustes lõikudes (igal jõel 5 kuni 11 lõiku) kompleksseid hüdrobioloogilisi uuringuid. Seirelõikude arv peajões oleneb eelkõige jõe pikkusest. Peajõgede tähtsamate lisajõgede alamjooksul ühes lõigus tehakse vee mitmesuguste keemiliste ja füüsikaliste omaduste, bakterplanktoni, fütoplanktoni, vooluhulga jm uuringuid, et selgitada sissevoolude mõju peajõe ökosüsteemile ja samuti lisajõgede endi seisundi hindamiseks. Kõik välitööd viiakse läbi kesksuvel (juuni lõpus ja juulis), mil jõgedes on elustik välja kujunenud kõige täielikumalt ja bioproduktsioon maksimaalne, veetase jõgedes suvises madalseisus ning vee omadused kõige püsivamad ja võrdluskõlbulikumad.

Analüüside kogumisel määratakse esmalt taustandmed – vee temperatuur, elektrijuhtivus, hapnikusisaldus (määratakse kohapeal), fosfori– ja lämmastikuühendid, primaarproduktsiooni limiteeriv biogeenne element (arvutatakse mineraalse lämmastiku ja fosfori suhtena) dikromaatne oksüdeeritavus, biokeemiline hapnikutarve (BHT5) ning põhjasetete tüüp. Elustikus määratavaid näitajaid iseloomustab alljärgnev tabel.

Rühm

Määratavad näitajad

Bakterplankton

  • Saprobakterite arvukus
  • Coli–laadsete bakterite arvukus
  • Termotolerantsete coli–laadsete bakterite arvukus

Fütoplankton - kuni 2007. aastani

  • Klorofüll a
  • Feopigmendid
  • Arvukus
  • Biomass
  • Liigirikkus
  • Dominantliik
  • FKI indeks (eutroofsete ja oligotroofsete indikaatorliikide suhe, iseloomustab vee troofsust)

Mikrofütobentos ja ränivetikad

  • Klorofüll a
  • Feopigmendid
  • Biomass
  • Ränivetikate liigid
  • TDI (Trophic Diatom Index, arvutuslik indeks, iseloomustab vee troofsust)
  • WAT (Watanabe indeks, iseloomustab vee troofsust)

Suurtaimestik

  • Liikide arv
  • Dominantliik (soontaimedel, sammaldel ja makrovetikatel eraldi)
  • Katvus
  • Punavetikate esinemine, liigid
  • Niitvetikate esinemine, liigid
  • Nn „kõntsavetikate” esinemine, liigid

Põhjaloomastik

  • Liikide arv
  • Biomass
  • Dominantliik
  • Saproobsusaste
  • ASPT indeks (iseloomustab ökoloogist kvaliteeti)

Kalastik

  • Liikide arv
  • Liikide arvukus


Bakter– ja fütoplanktoni proovid võetakse proovipudelitesse, mikrofütobentose ja ränivetikate proovid kogutakse väikese torukujulise põhjaammutiga, põhjaloomastiku proovide võtmiseks kasutatakse siidist kotiga varustatud põhjakaapi. Edasine proovide analüüs toimub laboris igale organismirühmale iseloomuliku metoodika alusel (nt bakterite puhul inkubeerimine söötmetel, fütoplanktoni puhul proovi fikseerimine Lugoli lahusega ning loendamine invertmikroskoobi all, ränivetikate puhul proovi töötlemine sool- ja väävelhappega jne). Suurtaimestiku näitajate määramine toimub visuaalselt. Kalastiku liigirikkuse ning liikide arvukuse hindamisel on abivahendiks spetsiaalselt selleks otstarbeks väljatöötatud elektripüügi agregaadid (ei surma kalu), mille töörežiimi on võimalik muuta vastavalt vee omadustele ja muudele teguritele.

Jõgede hüdrobioloogilise seire eesmärgiks on kesksuviste komplekssete hüdrobioloogiliste uuringute põhjal anda üldine ülevaade Eesti jõgede ökosüsteemide seisundist ja pikaajalistest muutustest. Seireuuringud hõlmavad jõgede elustiku peamiste komponentide olulisemaid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid parameetreid, samuti veeorganismide elutingimusi, jõgede ökoloogilist seisundit, sanitaarset olukorda ning kalanduslikku väärtust iseloomustavaid keemilisi, hüdroloogilisi, hüdrobioloogilisi, morfomeetrilisi jm näitajaid. Uuringute tulemusel kogutud andmestiku põhjal on võimalik teha järeldusi inimtegevuse (jõgede voolusängide õgvendamine, paisude rajamine, põllumajanduslikelt aladelt lähtuv biogeenidereostus, fekaalne reostus jne) mõju kohta vooluvete bioloogilisele kvaliteedile, ning vajadusel kavandada ja rakendada kaitsemeetmeid.

Jõgede hüdrobioloogilise seire vastutavaks täitjaks on Eesti Maaülikooli põllumajandus– ja keskkonnainstituut.






scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2016. a.

Seisundihinnang anti kokku rohkem kui ühe elustikurühma järgi 55 seirelõigule. Neist hinnati 3 (5,5%) väga heas, 23 (42%) heas, 20 (36%) kesises, 8 (14,5%) halvas ja 1 (2%) väga halvas...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2015. a.

Seisundihinnang anti kokku 59 seirelõigule. Neist hinnati 18 (31%) heas, 32 (54%) kesises ja 9 (15%) halvas seisundis olevaks seirelõiguks. Kesise/halva seisundi indikaatoriks oli 14 seirelõigu...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2014. a.

Seireuuringud tehti 2014. a. järgmistes vooluvetes: Võhandu, Õhne, Tänassilma, Põltsamaa, Porijõgi, Ahja, Leevi, Avijõgi, Kunda, Selja, Vainupea, Mustoja, Loobu, Valgejõgi, Pudisoo, Kuusalu,...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2013. a.

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2012. a.

2012. aastal olid vaatluse all peamiselt Lääne-Eesti ja Peipsi alamvesikonna veekogumid. Lisaks vaadeldi ka mõningaid Eesti teistes piirkondades paiknevaid jõelõike. Kokku toimus jõgede...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal olid vaatluse all peamiselt Eesti saartel (Hiiumaal ja Saaremaal) asuvad veekogumid ning Peipsi alamvesikonna veekogumid. Lisaks vaadeldi ka mõningaid Eesti teistes...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal jätkati rotatsioonilise ülevaateseirega. Vaatluse all olid peamiselt Ida-Virumaa veekogumid. Lisaks vaadeldi ka Eesti teistes piirkondades laiali paiknevaid etalon...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal toimus seire veekogumitel, mille kohta varasemad andmed puudusid või olid need lünklikud ning mille puhul oli olemas kahtlus, et nende seisund võib olla „kesine" või...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2008. a.

Kokkuvõte

Selja jõe üldseisund põhjaloomastiku näitajate järgi oli Paatnas, Arknas, Essul ja Varangul "kesine". Päides oli jõe seisund "halb", Karepal "hea". Kesise seisundi põhjus võib olla...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2007. a.

Kokkuvõte

Pedeli alamjooks- seisund veekvaliteedi järgi oli enamasti "kesine", alamjooksul sügistalvisel perioodil korra ka "väga "halb". Mõlemal juhul oli halvimaks kvaliteedinäitajaks...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal uuriti Loode-Eestis Pakri poolsaarest ida ja (peamiselt) lääne pool Soome lahte suubuvat 14 jõge 19 jõelõigul. Bioloogilise kvaliteedi iseloomustamiseks arvutati ...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2005. a.

Aruanded

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2004. a.

Kokkuvõte

Jõgede hüdrobioloogilise seire raames hinnati 2004. aastal suurselgrootute taksonoomilise koosseisu ja arvukuse järgi Vääna ja Pirita jõestike bioloogilist kvaliteeti (kokku 19...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2003. a.

Kokkuvõte

Jõgede hüdrobioloogilise kompleksseire tööd viidi 2003. aasta kesksuvel läbi Keila, Pirita, Jägala ja Valgejõe jõestikus, kokku 18 jõe 42 lõigus (ülevaatlikuma tulemuse huvides...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2002. a.

Aruanded

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2001. a.

Kokkuvõte

2001. aasta juulis viidi hüdrobioloogilise seire uuringud läbi Pärnu, Navesti ja Väikese Emajõe jõestikus. Kompleksseid hüdrobioloogilisi uurimistöid tehti kolme peajõe 24 lõigus...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 2000. a.

Kokkuvõte

Jõgede hüdrobioloogilise seire uuringud viidi 2000. aasta kesksuvel läbi Võhandu, Pühajõe, Kunda, Selja ja Mustjõe jõestikus, kokku 25 jõe 56 lõigus.Lahustunud O2 sisaldus vees on...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1999. a.

Aruanded 

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1998. a.

Kokkuvõte

Vastavalt Riikliku keskkonnaseire programmile tegi EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi jõgede bioloogia rühm 1998.aasta kesksuvel (juulis) elustiku ja üldise ökoloogilise seisundi...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1997. a.

Kokkuvõte

1997. aasta suvel viidi jõgede hüdrobioloogilist seiret läbi Põltsamaa, Elva, Amme, Kasari ja Vigala jõel ja nende lisajõgedel, kokku 24 jõe 53 lõigus.Põltsamaa jõgi oli Kiltsis...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1996. a.

Kokkuvõte

1996. aasta suvel tehti seireuuringuid Väikesel Emajõel, Õhne, Pärnu, Navesti ja Halliste jõel ning nende lisajõgedel, kokku 24 jõe 55 lõigus.Väike Emajõgi oli Sihval, Restus ja...

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1995. a.

Kokkuvõte

1996. aasta suvel tehti seireuuringuid Võhandu, Pühajõe, Kunda, Selja ja Mustjõe jõestikus kokku 24 jõe 56 lõigus.Võhandu jõe uurimiste ajal oli vesi suvises madalseisus....

» Jõgede hüdrobioloogiline seire 1994. a.

Kokkuvõte

1994. aasta suvel tehti seireuuringuid Ahja, Avijõe, Lõve, Pedja ja Reiu jõel, kokku 23 jõe 52 lõigus.Ahja jõe vesi oli Taevaskoja lõigus mesotroofne ja mujal eutroofne. Vee...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee