Asute siin: Avaleht Programmid Põhjavee seire Reostatud põhjavesi (sõjaväealad)



Reostatud põhjavesi (sõjaväealad)

Alaprogrammi tutvustus

Peale Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal ning Nõukogude Liidu vägede lahkumist Eestist 1994. aastal (millega kaasnes kontrollimatu suurte saasteainete koguste laskmine keskkonda) tuli asuda välja selgitama endiste Nõukogude armee militaarobjektide jääkreostuse ning sellega tekitatud keskkonnakahju ulatust. Läbiviidud tööd said aluseks reostuse likvideerimise ning alade keskkonnaseisundi jälgimise tegevuskavade väljatöötamisel ja elluviimisel.

Mitmed olulistest sõjaväeobjektidest (lennuväljad, raketibaasid, õppekeskused) paiknesid kaitsmata või vähekaitstud põhjaveega piirkondades, mis põhjustas põhjavee reostumist erinevate naftasaadustega – kütusehoidlatest pinnasesse imbunud (või mahavalatud) erinevate kütustega ja nende segamiseks kasutatavate komponentidega.

Veeproove naftaproduktide sisalduse määramiseks võeti valitud aladelt kevadel, suvel ja sügisel (enamasti neli korda aastas) seire vaatluspuuraukudest vastavalt naftaproduktidega reostunud põhjavee proovide võtmise rahvusvaheliselt tunnustatud ja Eesti ekspertide poolt kontrollitud metoodikale.

OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris määrati veeproovides naftaproduktide sisaldused gaaskromatograafia abil (sh benseen, tolueen, ksüleen). Eriti toksilise, vaid endise Idabloki militaarjõududes kasutusel olnud vedelkütusesegu aluselise komponendi samiiniga reostatud piirkondades määrati gaaskromatograafilise analüüsi tulemusena proovides ksülidiini, trietüülamiini, benseeni, tolueeni, ksüleeni sisaldus ja naftaproduktide kogusisaldus. Kaks esimesena mainitut antud loetelus on samiini peamisteks komponentideks.

Põhjaveeseiret viidi läbi järgmistel sõjaväealadel: Tapa, Ämari, Haapsalu lennuväljad, Rakvere helikopterilennuväli ning Keila-Joa raketibaas. Seire eesmärgiks oli põhjavee naftaproduktidega reostatuse jälgimine, sealhulgas:

  • petroolireostuse vertikaalse leviku dünaamika uurimine eri sügavusse rajatud puuraukude gruppide abil;
  • reostuse kontsentratsioonimuutuste ajalise dünaamika jälgimine;
  • reostunud põhjavee levikula piiritlemine.

Tänaseks on sõjaväealade saneerimisel ära tehtud väga suur töö, likvideeritud reostuskoldeid, eemaldatud ja puhastatud reostunud pinnast ja põhjavett. 2007. aastal viidi läbi Keila-Joa ja Tapa põhjaveereostuse ning Oriküla endise sõjaväeobjekti põhjaveereostuse järelseiret.

Sõjaväealade põhjavee kvaliteedi seiret viisid aastatel 1995–1999 riikliku keskkonnaseire programmi raames OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tellimusel läbi AS Maves ning AS EcoPro.

(allikas: riikliku keskkonnaseire põhjavee seire reostatud põhjavee (sõjaväealad) seire aruanne Keila-Joa raketibaasi põhjavee seire 1996. aastalKeila-Joa raketibaasi põhjavee samiinireostuse seire 1999. aastal, Keila-Joa raketibaasi põhjavee seire 1996. aastal, Keila-Joa raketibaasi põhjavee seire 1997. aastal, põhjavee kvaliteedi seire aruanne 1998, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus) 

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Reostatud põhjavesi (sõjaväealad) 2007. a.

Kokkuvõte

Tapa endine sõjaväe lennuväli2007. aastal koguti andmeid 23st puuraugust. Seire andmetele tuginedes täpsustati põhjavee peal kihina esineva vaba naftasaaduste kihi levila. 2007. aasta...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee