Asute siin: Avaleht Programmid Põhjavee seire Nitraaditundliku ala põhjavee seire



Nitraaditundliku ala põhjavee seire

Allprogrammi tutvustus

Nitraaditundlik ala paikneb vähekaitstud põhjaveega aladel. Selle piirkonna veevarustuse allikaks olev siluri-ordoviitsiumi veekompleks, mis koosneb mitmesugustest lubjakividest ja dolomiitidest, on ülemise 30 m ulatuses tugevalt karstunud ja lõhestunud. Kuna karbonaatkivimite avamusalal on pinnakatte paksus enamasti väike, siis on need alad ligipääsetavad reoainetele, eelkõige lämmastikühendite infiltratsioonile. Lämmastikuühendite peamiseks allikaks on väetised, mis uhutakse põldudelt põhjavette sademeveega.

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala kehtestati Vabariigi Valitsuse 21. jaanuari 2003. a määrusega nr 17. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2009–2011 kinnitati Vabariigi Valitsuse 29. detsembri 2009. a korraldusega nr 589.

Nitraaditundliku ala seire toimub riikliku seireprogrammi raames alates 1995. aastast, kuid põllumajanduspiirkondade põhjaveeseire uuringute raames on piirkonnas veekvaliteedi uuringuid läbi viidud juba 1988. aastast. Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu tuli ka keskkonnaseire erinevate programmide lähtealused ühtlustada ning vastavusse viia Euroopa Liidu nõudmistega. Nitraadidirektiiv (91/676/EC) ei reguleeri seire korraldamist nitraaditundlikul alal. Seda peavad tegema liikmesriigid ise lähtuvalt sellest, kas ohustatud on pinnaveekogude või põhjavee kvaliteet (või mõlemad). Eestis lähtuti vaatlusvõrgu kujundamisel seisukohast, et nitraaditundlikuks alaks valitud kaitsmata põhjaveega aladel on nitraadireostusest ohustatud eelkõige põhjavee ülemistest kihtidest toituvad salv- ja madalad puurkaevud. Põhjuseks oli siinjuures asjaolu, et suurem osa nitraaditundlikuks arvatud territooriumist paikneb Pandivere kõrgustikul, mille keskosa on tugevalt karstunud ning kus pinnaveekogude võrk praktiliselt puudub.

Alates 2010. aastast toimub Nitraaditundliku ala seire uue, 2008 – 2011 aruandlusperioodi korrigeeritud seireprogrammi järgi. Nitraaditundliku ala seire jaguneb neli korda aastas tehtavaks regulaarseireks ning selle täiendamiseks tehtavaks ühekordseks seireks. Põhjaveeseire vaatluspunktide valikuprintsiip nitraaditundlikul alal tuleneb looduslikest tingimustest. Pandivere nitraaditundliku ala ääreala on hästi iseloomustatud allikatega, võlvialal tuleb allikate puudumise tõttu kasutada põhjavee iseloomustamiseks kaeve. Kaev iseloomustab võrreldes allikaga märksa väiksema pindalaga piirkonda, lisaks on kaevu vee kvaliteet otseselt sõltuv kaevu konstruktsioonist ning samuti kergemini mõjutatav kohalike reostusallikate poolt. Adavere – Põltsamaa piirkonnas on veerohkeid allikaid vähem, ning seetõttu on seires rohkem madalaid kaeve. Selgitamaks põllumajandustootmise mõju ka väljaspool NTA territooriumi ja nitraadisisalduse foonilist taset ülemises põhjaveekihis, võetakse võrdluseks ja taustinfo saamiseks 1x aastas põhjaveeproove kuni 20 seirepunktist muudest Eesti piirkondadest.

Põhjaveeproovidest määratakse NH4, NO3, Cl, SO4 ning proovivõtul põhjavee temperatuur, O2-sisaldus, elektrijuhtivus ja pH. NTA kuni 20 seirepunktist määratakse täiendavalt ka enamkasutatavate taimekaitsevahendite (2,4-D, 2,4-D 2-EHE, MCPA, MCPB, trifluralin, oxadixyl, clopyralid, heptachlor, cis-heptachlor¬epoxide, chlorpyrifos, metribusin, rimsulfuron, fluroxypyr, AMPA ja glüfosaat) sisaldus üks kord aastas. Proovide võtmisel lähtutakse veeseadusest, keskkonnaseire seadusest, keskkonnaministri 6. mai 2002 määrusest nr. 30 "Proovivõtumeetodid". Veekvaliteedi hindamisel juhindutakse sotsiaalministri 2. jaanuari 2003 määrusest nr. 1 "Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded", keskkonnaministri 29. detsembri 2009 määrusest nr. 75 "Põhjaveekogumite moodustamise kord [ ]", Euroopa Liidu Nõukogu direktiivist veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest (91/676/EMÜ).

Nitraaditundliku ala põhjavee seire üks eesmärke oli Pandivere veekaitsealal põllumajandusest lähtuva lämmastikureostuse mõju hindamine ning lämmastikuühendite sisalduste muutuste selgitamine eri sügavusintervallides ja allikates. Seireprogramm on üheks teabe- ja kontrollimehhanismiks nii Pandivere põhjavee alamvesikonna veemajanduskava kui ka nitraaditundliku ala tegevuskava ellurakendamisel ning meetmete edukuse hindamisel.

Nitraaditundliku ala põhjavee seiret teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ.

(lisainfo: veeseadus; keskkonnaseire seadus; keskkonnaministri 6. mai 2002 määrus nr. 30; sotsiaalministri 2. jaanuari 2003 määrus nr. 1; keskkonnaministri 29. detsembri 2009 määrus nr. 75; EL direktiiv (91/676/EMÜ).

Proovivõtukohad nitraaditundlikul alal

NTA seirealad

Väljaspool nitraaditundlikku ala paiknevad proovivõtukohad

NTA valjaspool

(allikas: riikliku keskkonnaseire nitraaditundliku ala seire aruanded 1995-2011)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2017. a.

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2016. a.

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2015. a.

2012-2015.a. aruandlusperioodi tulemuste võrdlemisel eelmise aruandlusperioodi (2008-2011) tulemustega, on nitraadide sisaldus kasvanud 43% seirepunktide vees. 2012-2015 perioodil leiti...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2014. a.

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2013. a.

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2012. a.

Kokkuvõte

2012. aastal analüüsiti NTA põhjaveeproovides NO3- ja NH4+ sisaldusi, proovivõtul mõõdeti põhjavee elektrijuhtivus, temperatuur, pH ja O2 sisaldus. Nitraaditundliku ala...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal analüüsiti NTA põhjaveeproovides NO3- ja NH4+ sisaldusi, proovivõtul mõõdeti põhjavee elektrijuhtivus, temperatuur, pH ja O2 sisaldus. Nitraaditundliku ala...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2010. a.

Kokkuvõte

Nitraaditundliku ala põhjavee seire viidi läbi vastavalt tööülesandele. Neljakordse põhiseirevõrgu punktidest võeti 2010. aastal kokku 212 põhjaveeproovi (139 Pandiverest ja 73...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2009. a.

Kokkuvõte

Adavere-PõltsamaaNitraaditundliku ala põhjavee kvaliteedi seire raames võeti 2009. aastal kokku 95 veeproovi, milledest määrati temperatuur, O2, pH, elektrijuhtivus, NH4+, NO3-, Cl- ja...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2008. a.

Kokkuvõte

Põltsamaa/Adavere nitraaditundlik ala2008. aasta septembris viidi kontrollseire läbi Põltsamaa-Adavere nitraaditundlikule alale jäävas 68 erinevas kaevus. Määratavateks...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aastal analüüsiti põhjaveeproovides NO3-, NH4+, Cl- sisaldust. elektrijuhtivust, temperatuuri, pH-d ja hapnikusisaldust. Kokku võeti 2007. aastal põhiseirevõrgu punktidest 134...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal koguti nitraaditundliku ala Pandivere piirkonnas 75 proovi põhjaveeanalüüside tegemiseks. Lisaks võeti 67 proovi eeldatavalt kõrgenenud lämmastikusisaldusega...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2005. a.

Kokkuvõte

2005. aasta kontrollseirealadel (Ambla, Albu, Väike-Maarja ja Tamsalu valla aladel) oli lämmastikuühendite piirsisaldusi ületatud 17 kaevus (105 vaadeldud kaevust), vaid nitraatiooni...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2004. a.

Kokkuvõte

Adavere-Põltsamaa piirkonna põhjavee kvaliteedi seireNitraaditundliku ala põhjavee kvaliteedi seire raames võeti 2004 aastal kokku 137 veeproovi, millest määrati elektrijuhtivus,...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2003. a.

Kokkuvõte

Nitraaditundliku ala põhjavee kvaliteedi seireNitraaditundliku ala Adavere piirkonna põhjaveeseire raames võeti 2003. aastal kokku 145 veeproovi, millest määrati elektrijuhtivus ning...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2002. a.

Kokkuvõte

Adavere-Põltsamaa piirkonna põhjavee kvaliteedi seire2001. aastal Adavere ja Põltsamaa piirkonnas läbi viidud põllumajanduslike punktreostusallikate ülevaatuse tulemusena valiti...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2001. a.

Aruanded 

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 2000. a.

Kokkuvõte

2000. aasta augustis võeti vaatlusaluse piirkonna majapidamiste salv- ja puurkaevudest 103 veeproovi (45 Adavere ja 58 Esku ümbrusest). Võetud proovidest määrati ammoonium-, nitrit-,...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 1999. a.

Aruanded 

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 1998. a.

Kokkuvõte

1998. aastal võeti Adavere ja Esku piirkonna majapidamiste salv- ja puurkaevudest 102 veeproovi (43 Adavere ja 59 Esku ümbrusest). Võetud proovidest määrati ammoonium-, nitrit-,...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 1997. a.

Kokkuvõte

1997. aastal võeti Adavere ja Esku piirkonna majapidamiste salv- ja puurkaevudest kokku 100 veeproovi. Võetud proovidest määrati ammoonium-, nitrit-, nitraat-, kloriid- ja...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 1996. a.

Kokkuvõte

1996. aastal võttis Lõuna-Eesti Keskkonnakaitse Labor Adavere ja Esku piirkonna majapidamiste salv- ja puurkaevudest 102 veeproovi. Adavere Riigimajandi territooriumil võeti proove 45...

» Nitraaditundliku ala põhjavee seire 1995. a.

Kokkuvõte

1995. aasta nitraaditundliku ala põhjavee seire käigus võeti veeproove Adavere ja Esku piirkonna ning Ülenurme piirkonna kaevudest. Adavere ja Esku piirkonnas võeti proove 100 kaevust....
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee