Asute siin: Avaleht Programmid Metsaseire Metsa ja metsamuldade seire



Metsa ja metsamuldade seire

Allprogrammi tutvustus

Metsa ja metsamuldade seireprogramm on riikliku keskkonnaseire osaks alates 1994. aastast, kuigi tegelik metsauuringute ajalugu on märksa pikem. Kokkuvõtlikult põhineb metsa ja metsamuldade seire metsade seisundi jälgimisel erinevate puuliikide biootiliste ja abiootiliste kahjustuste hindamise, võra– ja mullavee ning metsamuldade keemiliste näitajate mõõtmise kaudu.

Metsa ja metsamuldade seiret on nimetatud ka I ja II astme metsaseireks, mis tuleneb otseselt sellest, et Eesti metsaseire on osaks Euroopa metsaseire rahvusvahelisest koostööprogrammist ICP Forests (International Cooperative Programme on Assessment and Monitoring of Air Pollution Effects of Forests, I astme metsaseire) ning Pan–Euroopa programmist metsaökosüsteemide intensiivseks seireks (Pan–European Programme for Intensive and Continous Monitoring of Forest Ecosystems, II astme metsaseire). Kõigi metsaseire kompleksi kuuluvate uuringute tegemisel ja vaatlusandmete kogumisel kasutatakse rahvusvahelise programmi ICP Forests kohustuslikke meetodeid vastavalt metoodikale „Manual on methods and criteria for harmonized sampling, assessment, monitoring and analysis of the effects of air pollution on forests, 4th edition, Hamburg 1998" ja selle 2007. aastal täiendatud ning parandatud versioonile.

I astme metsaseire võrgustik on rajatud 1988. aastal ning koosneb 96 alalisest vaatluspunktist 16x16 km ruutudel. Vaatluspunktid paiknevad koosseisult, vanuselt ja kasvukohatingimustelt erinevates puistutes vastavalt võrgustiku ristumispunktide sattumisele erinevatesse puistutesse. Igas vaatluspunktis hinnatakse 24 nummerdatud vaatluspuu seisundit järgmiste näitajate alusel:

okka– või lehekadu (defoliatsioon) 5–pallisel skaalal
okka– või lehekao tüüp
lisavõrsete esinemine kuuskede võras
okaste värvimuutus ja võra kahjustusaste värvi muutnud okaste protsentuaalse hulga alusel 5–pallisel skaalal
okaste vanus
biootiliste ja abiootiliste kahjustuste olemasolu ja ulatus
okaspuude õitsemise ja käbikandvuse intensiivsus

II astme metsaseire püsiproovialadele on rajatud 0,25 ha proovitükid. Proovitüki sees on valitud omakorda 0,1 ha väiksem proovitükk, mida ümbritseb puhverala. Igal püsiproovialal on proovitükile võimalikult lähedal mõnel lagedal alal olemas ka ala avamaasademete proovide kogumiseks. Intensiivseire püsiproovitükkidel viiakse läbi järgmisi uuringuid:

vähemalt 20 puul hinnatakse igal aastal puude võrade seisund okka– või lehekao protsentuaalse hulga alusel
mõõdetakse iga 5 aasta järel kõigi puude rinnasdiameeter ja kõrgus juurdekasvu määramiseks
viiakse läbi iga 5 aasta järel alustaimestiku detailne inventuur püsiruutude meetodil
võetakse iga 10 aasta järel erinevatest mullahorisontidest proovid mulla happesuse, põhiliste agrokeemiliste näitajate (huumus, Nüld, CaCO3, Püld, Küld, Caüld, Mgüld, Mnüld), asenduskatioonide (Ca, Mg, K, Na, Al, Fe3+, Mn, H) ning raskmetallide (Cu, Pb, Cd, Zn) määramiseks
kogutakse igal aastal lüsimeetrite abil mullavee proovid, kus määratakse erinevad näitajad (pH, elektrijuhtivus, NH3, NO3, Nüld, SO4, K, Ca, Alüld, Mn, Fe, DOC ehk vees lahustunud süsinik)
võetakse iga 2 aasta järel viie puu võrast okkaproovid keemiliste analüüside tarbeks (N, P, Ca, Mg, S, Fe, Cu, Al, Mn, Zn)
kogutakse keemiliseks analüüsimiseks aastaringselt puude võrade alt võravett ja lagedatelt aladelt avamaavett
Alates 2009. aastast mõõdetakse seireprogrammi raames ka Tõravere välisõhu kvaliteeti. Seiratavateks parameetriteks on O3, NO2, NH3 ja SO2 kontsentratsioonid välisõhus.

Proovide kogumist ja muid välitöid, samuti proovide ettevalmistamist viivad läbi Keskkonnaagentuuri töötajad. Proovide keemiline analüüs toimub Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumis.

Metsa ja metsamuldade seire eesmärgiks on metsade seisundi ja juurdekasvu hindamine ning seostamine biootiliste (haigused, kahjurid) ja abiootliste (inimtegevus, saaste) tegurite mõjuga. Intensiivseire aladel jälgitakse süvendatult õhusaaste mõju (happevihmad, mulla hapestumine, raskmetallid) metsadele ning erinevatele puuliikidele. Seiretööde tulemuseks on hinnangud eesti metsade seisundile ja juurdekasvule ning ülevaade toimunud muutustest ja piirkondlikest erinevustest. Kogutav andmestik on lähtealuseks metsade majandamisel ning annab lisainformatsiooni õhusaaste (sh kauglevi) mõju kohta elusloodusele.

Metsa ja metsamuldade seiret viib läbi Keskkonnaagentuur.

(allikas: riikliku keskkonnaseire, metsa ja metsamuldade seire aruanded 1996-2011)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Metsa ja metsamuldade seire 2016. a.

Käesolev aruanne sisaldab Euroopa metsaseire rahvusvahelise programmi projekti "Õhusaaste mõju jälgimine ja hindamine metsadele" kohaselt 2016. aastal Eestis läbi viidud metsaseire...

» Metsa ja metsamuldade seire 2015. a.

Metsa ja metsamuldade seire 2015. a. aruanne sisaldab Euroopa metsaseire rahvusvahelise programmi projekti "Õhusaaste mõju jälgimine ja hindamine metsadele" kohaselt 2015. aastal Eestis läbi...

» Metsa ja metsamuldade seire 2014. a.

» Metsa ja metsamuldade seire 2013. a.

2013 a. metsade seire alaste vaatlustega kogutud hindamisandmete võrdlus varasemate vaatlusaastate tulemustega lubab väita, et eesti metsades on okaspuuliigid püsinud aastaid stabiilselt...

» Metsa ja metsamuldade seire 2012. a

Kokkuvõte

Kokku hinnati Eestis I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire (intensiivseire) proovitükkidel 2699 [1686 hariliku männi (Pinus sylvestris), 712 hariliku kuuse (Picea...

» Metsa ja metsamuldade seire 2011. a.

Kokkuvõte

Kokku hinnati Eestis I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire (intensiivseire) proovitükkidel 2725 [1711 hariliku männi (Pinus sylvestris), 713 hariliku kuuse (Picea...

» Metsa ja metsamuldade seire 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal hinnati 1711 hariliku männi (Pinus sylvestris), 771 hariliku kuuse (Picea abies) ja 277 lehtpuu seisundit. Lehtpuudest moodustasid enamuse arukased (Betula pendula). Enamus...

» Metsa ja metsamuldade seire 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal hinnati 1704 hariliku männi (Pinus sylvestris), 796 hariliku kuuse (Picea abies) ja 117 lehtpuu seisundit. Lehtpuudest moodustasid enamuse arukased (Betula pendula). Enamus...

» Metsa ja metsamuldade seire 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal hinnati 1701 hariliku männi (Pinus sylvestris), 895 hariliku kuuse (Picea abies) ja 117 lehtpuu seisundit. Lehtpuudest moodustasid enamuse (79% lehtpuude arvust) kased (Betula...

» Metsa ja metsamuldade seire 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aastal hinnati Eesti 93s I astme metsaseire alalises vaatluspunktis ja seitsmel II astme metsaseire proovitükil kokku 2726 vaatluspuu, sh. 1719 hariliku männi (Pinus sylvestris),...

» Metsa ja metsamuldade seire 2006. a.

Kokkuvõte

Käesolev aruanne sisaldab Euroopa metsaseire rahvusvahelise programmi projekti "Õhusaaste mõju jälgimine ja hindamine metsadele" kohaselt 2006. aastal Eestis läbi viidud metsaseire...

» Metsa ja metsamuldade seire 2005. a.

Kokkuvõte

Metsaseire raames kogutud vaatlusandmeil on enamus lehtpuuliikidest Eestis aastaid püsinud suhteliselt heas tervislikus seisundis. Mõningaseks erandiks on arukask (Betula pendula), mille...

» Metsa ja metsamuldade seire 2004. a.

Kokkuvõte

Metsaseire raames kogutud vaatlusandmeil on enamik lehtpuuliikidest Eestis aastaid püsinud suhteliselt heas tervislikus seisundis. Mõningaseks erandiks on arukask (Betula pendula), mille...

» Metsa ja metsamuldade seire 2003. a.

Kokkuvõte

Metsa ja metsamuldade seire raames hinnati 2003. aastal I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire (intensiivseire) proovitükkidel kokku 2693 (1788 hariliku männi, 770...

» Metsa ja metsamuldade seire 2002. a.

Kokkuvõte

Metsa ja metsamuldade seire raames hinnati 2002. aastal I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire (intensiivseire) proovitükkidel kokku 2550 (1757 hariliku männi (Pinus...

» Metsa ja metsamuldade seire 2001. a.

Kokkuvõte

2001. aasta metsa ja metsamuldade seire raames hinnati Eestis I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire (intensiivseire) proovitükkidel kokku 2517 vaatluspuu tervislikku...

» Metsa ja metsamuldade seire 2000. a.

Kokkuvõte

2000. aastal hinnati metsa ja metsamuldade seire raames I astme metsaseire vaatluspunktides ning II astme metsaseire (intensiivseire) proovitükkidel 2541 vaatluspuu tervislikku seisundit,...

» Metsa ja metsamuldade seire 1998. a.

Kokkuvõte

1998. aastal hinnati metsa- ja metsamuldade seire raames I astme metsaseire vaatluspunktides ja II astme metsaseire proovitükkidel kokku 1829 hariliku männi (Pinus sylvestris), 695...

» Metsa ja metsamuldade seire 1997. a.

Kokkuvõte

1997. aastal hinnati metsa- ja metsamuldade seire raames kokku 1469 hariliku männi (Pinus sylvestris), 620 hariliku kuuse (Picea abies), 53 kase (Betula pendula), 12 haava (Populus...

» Metsa ja metsamuldade seire 1996. a.

Kokkuvõte

1996. aastal jätkus iga-aastane vaatluspuude tervisliku seisundi hindamine 16 x 16 km võrgustikuna rajatud metsaseire I astme alalistes vaatluspunktides, analüüsiti 28 vaatluspunkti...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee