Asute siin: Avaleht Programmid Kiirgusseire Ioniseeriva kiirguse seire



Ioniseeriva kiirguse seire

Allprogrammi tutvustus

Kiirgusseire programmi täitmise käigus määratakse proovides kunstlike radionukliidide 137Cs ja 90Sr ning looduslike radionukliidide 7Be, 40K, 226Ra, 228Ra ja 3H aktiivsuskontsentratsioon.

Atmosfääri kiirgusseires jälgitakse reaalajas kümne automaatjaamaga atmosfääri summaarset gammakiirgust üle kogu Eesti territooriumi. Lisaks mõõdetakse süstemaatiliselt õhuga kanduvate osakeste radioaktiivsust kolmes filterjaamas. Seirevõrku on haaratud Eesti piirialad ning suuremate linnade ümbrus. Kõik vaatlusjaamad, välja arvatud Tallinna jaam, asuvad meteoroloogiajaamades. Mõõtmised toimuvad avatud maastikul 2-3 meetri kõrgusel maapinnast. Atmosfäärist ja maapinnast lähtuvat üldise gammakiirguse taset jälgitakse reaalajas kahe sõltumatu automaatvõrgu abil. Vanem alamvõrk koosneb kolmest Soome päritolu AAM-95 tüüpi jaamast (asukohaga Sõrve, Türi, Võru). Nimetatud süsteem mõõdab Geiger-Müller detektoriga summaarse gammakiirguse doosikiirust. Üleriigilise võrgu uuem osa koosneb seitsmest Taani päritolu täisautomaatsest PMS-jaamast (Permanant Measuring Station), viis asukohaga Tallinn, Pärnu, Narva-Jõesuu, Mustvee, Valga, Kunda, Kärdla, kus on kasutusel kahte tüüpi detektorid. Geiger-Müller detektor mõõdab summaarse gammakiirguse doosikiirust ning NaI(Tl) kristallil baseeruv detektor gammakiirgust spektraalsel kujul. Viimane võimaldab teha vahet loodusliku ja tehisliku päritoluga radionukliidide poolt tekitatud doosikiirusel ja identifitseerida radionukliide. Lisaks on PMS-jaamad varustatud vihmadetektori, temperatuuri- ja niiskussensoriga. PMS-jaamad töötavad pidevalt reaalajas alates 1997. aastast.

Tavaolukorras edastatakse seireandmed jaamadest telefonivõrgu kaudu üks kord ööpäevas Keskkonnaameti serverisse, vajadusel on võimalus muuta andmete edastamist sagedamaks, näiteks hädaolukorras. Kõigis jaamades on võimalik reguleerida mõõtmiste integratsiooniaega ja andmete edastamise intervalli. Kindlaksmääratud tasemest kõrgema väärtuse avastamisel saadab jaam keskserverile häireteate. Automaatjaamade poolt genereeritud alarmteadete edastamiseks on rakendatud operatiivne infosüsteem, mis tagab Keskkonnaameti valvemeeskonna kohese teavitamise. Õhuseire andmed edastatakse iga kümne minuti tagant ka Itaalias Ispras asuvasse EURDEP-andmebaasi (EURDEP- European Radiological Data Exchange Platform), kus need on kättesaadavad teistele asutustele ja Euroopa avalikkusele. Atmosfääriosakeste ja aerosoolide radioaktiivsuse seiret viiakse läbi kolmes jaamas: Harkus, Narva-Jõesuus ja Tõraveres. Jaamades eksponeeritakse filtreid mõõteajaga üks nädal ning analüüsitakse seejärel gamma-spektromeetriliselt Keskkonnaameti kiirgusosakonna laboris.

Pinnavee kiirgusseire raames jälgitakse Soome lahte suubuva Narva jõe ja Liivi lahte suubuva Pärnu jõe kui suurimate läänemerre suubuvate jõgede radioaktiivsust. Neist esimese vesi iseloomustab väga ulatuslikku valgala, kuhu jäävad ka Eesti ning Loode-Venemaa Tšernobõli tuumakatastroofi käigus saastunud alad. Pärnu jõe valgalal on deponeerunud põhiliselt globaalsest atmosfäärisaastumisest pärinevad radioisotoobid. Seirejaamad jõgedel on valitud selliselt, et proovides oleks välistatud merevee mõju. Pärnu jõe vee proov võetakse Sindi maanteesilla vahetust lähedusest. Narva jõest võetakse veeproov umbes 7 km kauguselt jõe suudmest ülesvoolu Narva ja Narva-Jõesuu vahelise maantee äärest. Jõe vee proovid (mahuga 30 liitrit) kogutakse kord kvartalis.

Joogivee kiirgusseire raames jälgitakse kord poolaastas kunstlike radionukliidide 137Cs ja 90Sr ning 3H sisaldust pinnaveest toodetud joogivees (Ülemiste Veepuhastusjaamast väljastatavas joogivees). Lisaks jälgitakse kambrium-vendi veekihistu põhjaveest toodetud joogivees loodusliku päritoluga raadiumi isotoopide 226Ra ja 228Ra sisaldust Maardu linnas. Kõik joogivee proovid (mahuga 50 l ja 10 l) võetakse lõpptarbija juurest kraanist (2011. aastal nt: PERH Mustamäe korpuse ja Maardu perearstikeskuse veekraanist).

Piima proovid kogutakse kuude keskmiste proovidena, mis iseloomustavad Harjumaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal kokkuostetud toorpiima. Kuude keskmised proovid ühendatakse vastava kvartali keskmiseks prooviks, mida seejärel analüüsitakse.

Inimese päevase toiduratsiooni proovina käsitletakse toidukogust, mille haiglas, statsionaaris olev haige saab päeva jooksul, kaasa arvatud leivatooted ja joogid. Toiduratsiooni proovides jälgitakse kunstlike radionukliidide 137Cs ja 90Sr ja loodusliku radionukliidi 40K sisaldust. Proovid võetakse kahel korral aastas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Mustamäe korpuse ja SA TÜ Kliinikumi köögist.

Looduskeskkonnas kasvanud seente ja marjade seires jälgitakse gammakiirgust emiteeriva kunstliku radioisotoobi 137Cs ja loodusliku päritolu 40K aktiivsuskontsentratsiooni Kirde-Eestis Tšernobõli katastroofi käigus saastunud aladelt korjatud metsaseentes ja –marjades.

Kaubandusvõrgust ostetud uluki (metssea) lihas analüüsitakse 137Cs ja 40K sisaldust.

Kiirgustegevuskohtade lähialade seire proovid võetakse Eesti kiirgustegevuskohtade lähialade looduskeskkonnast. Analüüsitakse objekti lähiümbruses kasvavate seente ja marjade 137Cs ja 40K sisaldust ning 3H sisaldust AS A.L.A.R.A kontrollpuurkaevude vees (kaevu sügavused u 10 m). Lisaks teostavad kiirgustegevuskohtade operaatorid iseseisvalt seiret vastavalt kiirgustegevusloa tingimustele ja esitavad aruanded Keskkonnaametile. Veeproovid (mahuga 1,5 l) võetakse kord kvartalis kolmest Paldiski ja ühest Tammiku ja ühest Sillamäe objekti kontrollpuuraugust.

Merekeskkonna seire raames kogutakse Mereinstituudi poolt Läänemerest vee proove viiest HELCOM mereseire programmi raames Eestile määratud statsionaarsest jaamast. Proovides määratakse gamma-spektromeetrilisel meetodil 137Cs sisaldus. Lisaks analüüsitakse merekeskkonnas elavate kalade ning vetikate radioaktiivsust. 137Cs sisaldus kalades (räimedes) ja meretaimedes (põisadrus).

Keskkonnaseire alaseid radionukliidide analüüse teostab Keskkonnaameti Kiirgusosakonna laboratoorium

lisainfo: kiirgusseadus, Keskkonnaameti kiirgusosakond, EURDEP andmebaas

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Ioniseeriva kiirguse seire 2015. a.

» Ioniseeriva kiirguse seire 2014. a.

» Ioniseeriva kiirguse seire 2013. a.

Kokkuvõte

» Ioniseeriva kiirguse seire 2012. a.

2012. aastal jälgiti atmosfääri üldise gammakiirguse taset ja atmosfääri õhukandeliste osakeste radioaktiivsust. Mõõdeti pinnase, pinna- ja joogivee, Eestis toodetud toorpiima, inimese...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2011. a.

Kokkuvõte

Kiirgusseire raames uuriti 2011. aastal kiirgusosakonna laboris 242 proovi. Gammakiirgus on automaatjaamade andmetel põhjustatud valdavalt looduslikest radionukliididest. Gammakiirguse...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2010. a.

Aruanded  

» Ioniseeriva kiirguse seire 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal jälgiti kiirgusseire programmi raames summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning radionukliidide sisaldust pinna- ja...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal jälgiti kiirgusseire programmi raames summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning radionukliidide sisaldust pinna- ja...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2007. a.

Kokkuvõte

Keskkonna kiirgusseire programmi raames jälgiti 2007. aastal summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning radionukliidide sisaldust...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2006. a.

Kokkuvõte

Keskkonna kiirgusseire programmi raames jälgiti 2006. aastal summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning radionukliidide sisaldust...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2005. a.

Kokkuvõte

Keskkonna kiirgusseire programmi raames jälgiti summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning kunstlike radionukliidide sisaldust pinna-...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2004. a.

Kokkuvõte

Keskkonna kiirgusseire programmi raames jälgiti summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning kunstlike radionukliidide sisaldust...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2003. a.

Kokkuvõte

Keskkonna kiirgusseire programmi raames jälgiti 2003. aastal summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning kunstlike radioaktiivsete...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2002. a.

Kokkuvõte

Keskkonna kiirgusseire programmi raames jälgiti 2002. aastal summaarse gammakiirguse doosikiirust, õhukandeliste osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning kunstlike radioaktiivsete...

» Ioniseeriva kiirguse seire 2001. a.

2001. a. tehti kiirgusseiret tehti ainult merekeskkonnas.

» Ioniseeriva kiirguse seire 1999. a.

Kokkuvõte

Keskkonna radioaktiivsuse jälgimiseks mõõdeti 1999. aastal üldist γ-kiirguse doosikiirust, atmosfääriõhus sisalduvate osakeste ja aerosoolide radioaktiivsust ning kunstlike...

» Ioniseeriva kiirguse seire 1998. a.

Kokkuvõte

1998. aasta riikliku kiirgusseire programm hõlmas järgmisi valdkondi:• maapinnalähedane keskkonna radioaktiivsus, mida registreerib γ-kiirguse seirevõrk•atmosfäärse päritoluga...

» Ioniseeriva kiirguse seire 1997. a.

Kokkuvõte

Ioniseeriva kiirguse seire allprogramm on muutumas lihtsast atmosfääriseirest komplekseks keskkonna kiirgusseireprogrammiks, mille käigus jälgiti 1997. aastal lisaks üldisele...

» Ioniseeriva kiirguse seire 1996. a.

Kokkuvõte

Ioniseeriva kiirguse seire raames toimus 1996. aastal igapäevane g-fooni seire toimus 18 vaatlusjaamas. g-fooni keskmine väärtus oli 1996. aastal üle kogu vaatlusvõrgu 0,11 mSv/h...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee