Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Valitud elupaikade haudelinnustik



Valitud elupaikade haudelinnustik

Alaprogrammi tutvustus

Valitud elupaikade haudelinnustiku transektloenduse käigus hinnatakse niiduvärvuliste (6 liiki), haneliste (12 liiki), niidu- ja rannakurvitsaliste (13 liiki), kajakate ning tiirude (7 liiki) arvukust. Loendusmeetodina kasutatakse lindude varahommikust kahekordset kaardistamist niitudel 5. maist kuni 20. juunini. Hinnang haudepaaride arvule alal antakse arvestades erinevatel loendustel kaardistatud paaride geograafilist lähedust ning loendaja hinnangut. Liikide arvukusindeksite leidmisel kasutatakse nn ahelindeksi (ingl. k. chain index) meetodit, mis põhineb kahel järjestikusel aastal kaetud loendusalade andmestikul.

Kõikidel loendusaladel hinnatakse ala majandamise intensiivsust, lähtudes järgmisest skaalast:
1. hästi hooldatud- püsivalt niidetud/ karjatatud, kulu puudub, puid ja põõsaid ei esine;
2. mõõdukalt hooldatud- karjatatakse püsivalt, kuid ebapiisava koormusega, ala osaliselt kulustunud, levivad põõsad ja rootukad;
3. vähe hooldatud- kulu leidub suuremal osal alast, puud ja põõsad laienevad avamaale;
4. hooldamata- kogu ala kulustunud, karjaaiad on lagunenud, puud ja põõsad/ pilliroog levimas kogu alal.

Mosaiikmaastikel viiakse läbi haudelinnustiku punktloendust. Punktloenduste eesmärgiks on saada infot lindude pesitsusaegse arvukuse muutuste kohta, mis seostub muutustega nende elukeskkonnas. Punktloendused viiakse läbi püsimarsruutidel, kus fikseeritakse 20 vaatluspunkti. Kui elupaik on muutunud vähemalt kolmes punktis või kui vaatleja on vahetunud, loetakse loendusrada uueks. Punktide vahemaa on suletud maastikel (nt metsades) 200 ja avamaastikul vähemalt 300 meetrit. Iga punkti kohta esitab vaatleja ka elupaiga kirjelduse. Vaatleja registreerib igas punktis varahommikul viie minuti jooksul kõik kohatud linnud. Kõik territoriaalse käitumise juhud (linnupaar, laul, pesa ehitamine) loetakse tingliku haudepaarina, kohatud üksikisendid 0,5 paarina. Pääsukeste, piiritajate jt "õhulindude" puhul registreeritakse vaid esinemine ja mitteesinemine. Alates 1995. aastast viiakse punktloendused läbi üks kord (varem kaks korda) perioodil 25. maist kuni 15. juunini (enne 2010. aastat kuni 25. juunini). Loendusperioodi lühendamine tuleneb sellest, et alates 15. juunist väheneb lindude laulmisaktiivsus oluliselt.

Haudelinnustiku seire eesmärgiks on jälgida Eesti rannaniitude haudelinnustiku liigilise koosseisu ja arvukuse muutusi ja trende, samuti seirealade kvaliteeti niiduliikide elupaigana. Selleks esitatakse andmed seirealadel pesitsevate linnuliikide arvu ja arvukuse, ohustatud liikide territooriumide paiknemise, erinevate liigirühmade arvukuse ning seirealadel registreeritud hooldustegevuste ja alade seisundi kohta. Seire tulemuste analüüs annab aluse linnuliikide kaitsegategooriate korrigeerimiseks ning ohustatud linnuliikide kaitseks tegevuskavade koostamiseks. Eesti punktloenduste projekt on osaks üle-euroopalisest linnuseireprojektist – Pan-European Common Bird Monitoring Scheme (PECBMS), milles osaleb 37 Euroopa riiki.

Seiret viib läbi Eesti Ornitoloogiaühing.

(allikas: valitud elupaikade haudelinnustiku seirearuanded 2009, 2010, 2011; Eesti Ornitoloogiaühing)


Haudelinnustiku loendust viib läbi Eesti Ornitoloogiaühing.
scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2010. a.

Kokkuvõte

Rannaniitude haudelinnustiku loendused toimusid 2010. aastal neljas maakonnas kokku 14 loenduslapil, millest 13 alal toimus kordusloendus. Enamuse rannaniitude karakterliikide arvukus on...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2009. a.

Kokkuvõte

Rannaniitude haudelinnustiku loendused toimusid 2009.a neljas maakonnas kokku 13 loenduslapil kogupindalaga 1469 ha. Punktloendus toimus 23 erineval rajal. Kokku registreeriti seireaastal...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2008. a.

Aruanded

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aastal teostati rannaniitude haudelinnustiku seiret 11 seirealal, mis asusid Saaremaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Hiiumaal. Vaatamata Eesti rannaniitudel tehtavale märkimisväärse...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2006. a.

Kokkuvõte

Rannaniitude haudelinnustiku loendused viidi 2006.a. läbi neljas maakonnas kokku 11 loenduslapil, kusjuures kordusloendused 10 loendusalal. Võrreldes 2005.a. taastati tänavu loendused...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2005. a.

Kokkuvõte

Rannaniitude haudelinnustiku loendused viidi 2005. a läbi kolmes maakonnas kokku 12 loenduslapil kogupindalaga 1477 ha, kusjuures kordusloendused 10 loendusalal (1106 ha). Võrreldes 2004....

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2004. a.

Kokkuvõte

Rannaniitude haudelinnustiku loendused viidi 2004.aastal läbi neljas maakonnas kokku 17 loenduslapil kogupindalaga 1497 ha, kusjuures kordusloendus toimus 16 loendusalal (1380...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2003. a.

Kokkuvõte

Rannaniitude haudelinnustik 1999–2003Rannaniitude haudelinnustiku loendused viidi 2003. aastal läbi neljas maakonnas kokku 19 loenduslapil kogupindalaga 1750 ha, kusjuures...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2002. a.

Kokkuvõte

Rannaniitude haudelinnustiku loendused viidi 2002.aastal läbi neljas maakonnas kokku 16 loenduslapil kogupindalaga 1380 ha. Loendusandmete põhjal leiti aastate 1999–2002...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2001. a.

Kokkuvõte

Rannaniitude haudelinnustik 1999–2001Rannaniitude haudelinnustiku loendused viidi 2001. aastal läbi Pärnumaal, Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal kokku 15 loenduslapil kogupindalaga...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 2000. a.

Kokkuvõte

Haudelindude punktloenduste tulemusi Eestis aastail 1983–2000Haudelindude punktloendused viiakse läbi üks kord aastas (kevadel) püsimarsruutidel, mille täpselt fikseeritud...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 1999. a.

Kokkuvõte

Haudelindude punktloenduste tulemusi Eestis aastail 1983–1999Haudelindude punktloendused viiakse läbi 5–8 km pikkusel püsimarsruudil, mille täpselt fikseeritud 20 loenduspunktis...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 1998. a.

Kokkuvõte

Haudelindude punktloendused viiakse läbi 5–8 km pikkuse püsimarsruudi 20 loenduspunktis, kus registreeritakse 5 minuti jooksul nähtud ja kuuldud linnud. Aastail 1997–1998 toimusid...

» Valitud elupaikade haudelinnustik 1997. a.

Kokkuvõte

Haudelindude punktloendustel registreeritakse 5–8 km pikkuse püsimarsruudi kahekümnes täpselt fikseeritud loenduspunktis 5 minuti jooksul nähtud ja kuuldud linnud. Loendustulemuste...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee