Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Suurkiskjad



Suurkiskjad

Alaprogrammi tutvustus

Suurkiskjad karu, hunt ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid, olles Euroopa mastaabis range kaitse all (Berni konventsioon, EL loodusdirektiiv 92/43 EMÜ) ning seetõttu ei oma nende asurkondade kaitse mitte ainult riiklikku, vaid oluliselt laiemat rahvusvahelist tähtsust. Suurkiskjate seiret viiakse läbi terve aasta vältel. Suurkiskjate seires on kasutusel neli erinevat meetodit:


1. Juhuvaatlused ja nende analüüs. Jahipiirkondades ja kaitsealadel üle Eesti kaardistavad ja kirjeldavad isendite ja jälgede juhuvaatlusi läbi aasta selleks volitatud usaldusisikud. Valdav osa hundi (Canis lupus) ja ilvese (Felis lynx) vaatlusi tehakse lumega perioodil, karu (Ursus arctos) vaatlusi aga peamiselt kevadest sügiseni. Vaatlusel märgitakse vaadeldud liik, kuupäev ja koht, kas nähtud on jälgi või isendeid, täiskasvanud ja noorte isendite arv ning tähistus vaatluspiirkonna kaardil. Karu jäljevaatluste puhul mõõdetakse esipäka jälje laius. Eraldi tähelepanu pööratakse hundikarjade ning hundipaaride ning ilvese- ja karupesakondade (ema samaastaste poegadega) kaardistamisele, kuna grupeeringud on üksteisest kergemini eristatavad ja reeglina väikesema kodupiirkonnaga kui üksikisendid ning annavad ülevaate sigimisedukusest. Samuti on pesakonnad need üksused, mis annavad täpsema pildi liigi tegelikust levikust.
2. Spetsiaalsed vaatlused on peamiselt suunatud hundikarjade tuumikalade selgitamiseks, sigimisedukuse hindamiseks pesitsusperioodil, uute territoriaalsete hundipaaride leviku ning liikumise täpsustamiseks. Välitöid tehakse kogu aasta vältel, olulisimat infot saadakse talvel lumele jäänud jälgede põhjalikul kaardistamisel olulisematel aladel. Spetsiaalsete vaatluste käigus tehtud suviste välitööde tulemused on oluliseks lisateabeks huntide kaitse- ja küttimise korraldamisel.Spetsiaalsetel vaatlustel kogutakse infot ka karude talvituskohtade kohta. Fikseeritakse talvituspaiga asukoht ning märgitakse andmed talvituspaigas olnud isendite arvu kohta.
3.Kütitud isenditelt võetud materjali analüüs. Jahimehed koguvad kütitud isendite kohta järgmised andmed: küttimise kuupäev ja küttimiskoht, isendi sugu ja tõenäoline vanus, isendi kaal, tüvepikkus ja turjakõrgus, samuti koguti teadusliku materjalina kihva juure lõik vanuse määramiseks, lihasproov DNA analüüsiks ja emasisendi sigimisorganid.
4. Kõik suurkiskjate poolt tekitatud kahjustused, millest teavitatakse, kirjeldatakse ja kaardistatakse. Kõikide seireparameetrite analüüsist saadud tulemuste põhjal koostatakse Keskkonnaministeeriumile igal aastal ettepanekud suurkiskjaasurkondade kaitsekorralduslike meetmete ja säästlike küttimislimiitide rakendamiseks. Suurkiskjate seiret viib läbi Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus (alates 2010 Keskkonnateabe Keskus).

Alates 2010. aastast esitatakse nii sõraliste kui suurkiskjate seire tulemused ühtse aruandena ning need moodustavad osa ulukite seire alaprogrammist. Ulukiseire vastutavaks täitjaks on Keskkonnateabe Keskus.

(allikas: riikliku keskkonnaseire eluslooduse ja maastike seire ulukiseire, suurkiskjate seire ja sõraliste seire aastaaruanded, Keskkonnateabe Keskus)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Suurkiskjad 2009. a.

Aruanded

» Suurkiskjad 2008. a.

Kokkuvõte

HuntVõrreldes varasemate aastatega on asurkonna leviala mõnevõrra laienenud ning levik ühtlustunud. Võrreldes eelmise aastaga on huntide arvukus tõusnud 917-lt 1336-le. Kokku kütiti...

» Suurkiskjad 2007. a.

Kokkuvõte

HuntHundi asurkond näitab jätkuvat tõusutrendi. Mõnevõrra on laienenud huntide levikuala Eestis. Suhteliselt tugev paigaline asurkond on tekkinud ka Lääne-Eestisse, mis aitab...

» Suurkiskjad 2006. a.

Kokkuvõte

HuntHundi asurkond on 2005. aastal jätkuvalt näidanud tõusutendentsi. Selle peamiseks põhjuseks on küttimislimiitide kehtestamisest ja jahihooaja lühendamisest tulenenud...

» Suurkiskjad 2005. a.

Kokkuvõte

Ulukite seire hõlmab meie kolme suurkiskjaliiki: ilvest, hunti ja pruunkaru. Seirealaks on kogu Eesti ala, kus viiakse läbi huntide, ilveste ning pruunkarude juhuvaatlusi ja/või...

» Suurkiskjad 2004. a.

Kokkuvõte

Ulukite seire hõlmab Eesti kolme suurkiskjat: hunti, ilvest ja pruunkaru. Seirealaks on kogu Eesti territoorium, kus viiakse läbi huntide, ilveste ning pruunkarude juhuvaatlusi ja/või...

» Suurkiskjad 2003. a.

Kokkuvõte

Ulukite seire hõlmab meie kolme suurkiskja liiki: ilvest, hunti ja pruunkaru. Erikoolituse saanud usaldusisikud kirjeldasid ja kaardistasid isendite ja jälgede juhuvaatlused 01. aprillist...

» Suurkiskjad 2001. a.

Kokkuvõte

Pruunkaru (Ursus arctos) seire toimus 2001. aasta märtsist-juunini 13 Eesti maakonnas. Kokku saabus 105 karuankeeti 11 maakonnast, mille andmetel oli karuvaatlusi tehtud 618 korral,...

» Suurkiskjad 2000. a.

Kokkuvõte

2000. aasta aruandes "Ulukite kompleksseire skeemi väljatöötamine ja rakendamine Eestis, II etapp" on toodud ulukite kompleksseire teostamise juhend, ulukiruudu loendusankeedi vorm,...

» Suurkiskjad 1999. a.

Kokkuvõte

Eesti ulukiseire programmi väljatöötamise 1999. aasta aruandes antakse üldine ülevaade ulukite populatsioonide parameetrite muutuste hindamise meetoditest, samuti esitatakse võimalik...

» Suurkiskjad 1996. a.

Kokkuvõte

1996. aasta suurkiskjate (hundi, karu, ilvese) seire raames toimus huntide asustustiheduse määramine ekskrementide kogumese meetodil, huntide ja ilveste arvukuse määramine otsese...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee