Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Saarmas



Saarmas

Alaprogrammi tutvustus

Saarma uuendatud seireprogrammi eesmärgiks on saarmapopulatsiooni arvukuse ja selles toimuvate muutuste regulaarne jälgimine. Arvukuse muutused sõltuvad populatsiooni seisundist, liigile omasest sigimispotentsiaalist ja keskkonnatingimustest. Seirealaks on UTM ruut, mis peab sisaldama vähemalt kolme seirepunkti, kus veekogu ristub teega või seirepunktis on sild, truup või mingi muu objekt, mis on rajatud üle veekogu minemiseks. Saarma leviku kindlakstegemine toimub tegevusjälgede järgi. Tegevusjälgedeks on ekskremendid, väikesed kraabitud hunnikud, mille otsas on ekskremendid, ning mudastel ja liivastel kallastel olevad loomajäljed. Kuna sildade all säilivad ekskremendid kaua, siis olles vaadelnud nii silla alust ja vajadusel ka 300 meetrit alla- ja ülesvoolu, saadakse teada, kas saarmas esineb antud veekogul konkreetse ruudu piires või mitte. Kui sellise pikkusega lõigul, mis kätkeb endasse ka silla alust, ekskremente ei leita, siis looma sellel veekogu uuritaval lõigul ei esine. Üks kolmest punktist valitakse peamiseks punktiks. Peamine punkt asub kohas, kus on selle ruudu kõige parem saarma elupaik. Ülejäänud kaks nn kontrollpunkti on selleks puhuks, kui põhipunktist saarma tegevusjälgi ei leita. Kahes kontrollpunktis vaadeldakse punkti ümbruses ainult 10 kuni 15 meetrist kaldaala. Kui neist punktidest leitakse saarma tegevusjälgi, siis loetakse ruut positiivseks, kui ei, siis on ruut negatiivne. Teatud aastate tagant tuleb ühe aasta jooksul kontrollida levikut kõikides ruutudes, sellega välistatakse ebavõrdsused, mis tulenevad aastate ilmastiku eripäradest. Tavaline seiresamm on 6 aastat (selle sammuga on loodusdirektiivi aruandlusperiood). Kui aga esinevad järsud arvukuse muudatused, tehakse seiret kolme aasta tagant.

Seire väljundiks saarma poolt asustatud ning asustamata (positiivne/negatiivne) UTM ruutude suhe ning selle muutumine eri aastail. Seiretulemuste alusel arvutatakse saarma asustatus asustatud ruutude arvu ja külastatud ruutude arvu suhtena, mille alusel saab omakorda arvutada asustatuse dispersiooni ehk jaotuvuse. Asustatust saab matemaatiliselt kirjeldada ka mudelite abil, mis võtavad arvesse erinevaid tegureid, nt avastatavust ja keskkonnatunnuseid.

2009. aastal viidi läbi pilootprojekt saamaks teada saarma DNA-põhise arvukuse (täpseim meetod miinimumarvukuse tuvastamiseks) seire võimalikkust ja teostatavust meie oludes. DNA koguti saarma väljaheidetest, proovide kogumiseks valiti välja üks UTM ruut 188-st seireruudust.

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Saarmas 2016. a.

Saarma seiret viidi läbi 20 juhuruudus. Kontrollitud ruutudest kõigis leiti saarma tegevusjäljed.

» Saarmas 2015. a.

Saarma seiret viidi läbi 20 juhuruudus. Kontrollitud ruutudest neljal ei leitud saarma tegevusjälgi.

» Saarmas 2014. a.

2014. a. seirehooajal kontrollitud 20 seireruudust leiti saarma tegevusjälgi 18 ruudust. Saarma arvukuseks hinnati 2014. aastal 1400-1700 isendit. Saarma elupaikade asustatus on viimastel...

» Saarmas 2013. a.

2013 seirehooajal kontrollitud 20 seireruudust leiti saarma tegevusjälgi 17 ruudust. Selline asustatud ja asustamata seirealade vahekord teeb liht-asustatuse keskväärtuseks 0,85 (usaldusvahemikuga...

» Saarmas 2012. a.

Kokkuvõte

Saarma asustatuses on perioodil 2007-2012 aset leidnud kerge, kuid märgatav langus. 188 seireruudust leiti olevat asustatud I seirekorral (2007-2008) 175 ning II seirekorral (2012) 155....

» Saarmas 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal toimus saarma leviku seire 19 seireruudus. Saarma esinemisjälgi leiti 13 seireruudus. 2011. aasta aruandes formuleeriti seire väljundi ehk asustatuse (occupancy)...

» Saarmas 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal toimus saarma leviku seire 19 seireruudus. Saarma esinemisjälgi leiti 18 seireruudus. 2010. aastal teostatud leviku seire põhjal võib öelda, et populatsiooni seisund on hea...

» Saarmas 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal hakati koostöös Tartu Ülikooliga saarma populatsiooni arvukust kindlaks määrama DNA meetodil. Proove koguti ühest seireruudust. Kokku koguti saarma DNA-põhiseks...

» Saarmas 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aasta leviku seire kogupindala oli 8000 km². Seiretööde käigus oli vaatluse all 80 UTM ruutu, 188st püsiseire ruudust. Negatiivseid ruute, kus tegevusjälgi ei tuvastatud oli...

» Saarmas 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aasta välitöödel kasutati metoodikat, mille saarmaseire töörühm on välja töötanud hindamaks saarmate levikut. Metoodika lõplik variant valmib aastal 2008.2007. aasta leviku...

» Saarmas 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal teostas saarma seiret Riiklik Looduskaitsekeskus. Looduskaitsekeskus alustas saarma seiremetoodika muutmist, tagamaks parema ülevaate saamise saarma arvukusest võimalikult...

» Saarmas 2005. a.

Kokkuvõte

Eesti saarmapopulatsiooni seisundi iseloomustamiseks ja arvukuse tasemes toimuvate muutuste jälgimiseks seirati 2005. aastal saarmate arvu ja vanuselist koosseisu (poegade esinemist)...

» Saarmas 2004. a.

Kokkuvõte

2004 aastal teostati saarmaseiret kolmel seire suurruudu ja kolmel seire väikeruudu piirkonnas: Soomaa Rahvuspark (SR 6), Alam-Pedja Looduskaitseala (SR 7), Emajõe-Suursoo (SR 8)....

» Saarmas 2000. a.

Kokkuvõte

Saarma seire toimub viieaastase intervalliga kümnel 400 km2 ja kümnel 100 km2 seirealal, mis on jaotatud ühtlaselt üle kogu Eesti territooriumi. Seire käigus määratakse saarma...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee