Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Rannikumaastikud



Rannikumaastikud

Alaprogrammi tutvustus

Rannikumaastike seirega alustati 1996. aastal. Seieralasid on 2012. aasta seisuga 26 ning seire on toimunud peaaegu sama metoodika alusel alates 1996. aastast. Igal seireala koosneb mitmest maastikuprofiilist. Seirealad paiknevad Eesti tüüpilistes ja haruldastes rannikupiirkondades. Seireala soovituslik pikkus on ca 1 km ja laius sisemaa suunas kuni 2,5m kõrgusjooneni, kuid mitte rohkem kui 500m rannajoonest. Seireala valikul on lähtutud erinevatest rannatüüpidest, rannikumaastike omapärast, maakasutusest ning kasutuspotentsiaalist. Samas arvestatakse ka kattuvust teiste programmide seirealadega.
Seiratavateks parameetriteks on:

  • maakasutus (hinnatakse erinevate maakasutusüksuste osakaalu);
  • maastiku paigaseline struktuur, mida kirjeldatakse taimkatte üksuste kaudu;
  • maastikuprofiili kirjeldus, sh soontaimede, sammalde ja samblike liiginimekirjad.


Seirealasid ja maastikuprofiile neil fotografeeritakse võrdlusmaterjali saamiseks. Antakse hinnang seirealade seisundile, mh hinnatakse inimetegevuse mõju ning hinnatakse looduslikke, arheoloogilisi, sotsiaalmajanduslikke väärtusi seirealal ning olemasolevaid ja võimalikke ohtusid.

Rannikumaastike seire aitab välja selgitada Eesti maastike mitmekesisust, optimaalseid kasutusviise ja kaitsevajadusi. Maastiku mitmekesisuse seisundit iseloomustab paigaste ja taimkatte sünteeskaart, mis on aluseks tulevikus asetleidvate muutuste fikseerimisel. Maastikes esinevate üksikkomponentide omavahelisi seoseid ja liigilist mitmekesisust väljendab maastikuprofiil koos soontaimede, sammalde ja samblike liiginimekirjadega. Rannikumaastike maakatte muutuste rida on võimalik varasema kaardimaterjali põhjal tagasi viia enamasti 20. sajandi alguseni. Eri aegadest pärinevate maakattekaartide töötluse tulemusena koostatakse seirealade maastike muutuste trend. Kordusuuringud tehakse 10-aastase intervalliga, kiiresti muutuvatel aladel või ekstreemsete muutuste korral sagedamini.

Rannikumaastike seiret viib läbi Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut.

(allikas: riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi rannikumaastike seire alaprogrammi aruanded 1009-2011, TLÜ ökoloogia instituut)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Rannikumaastikud 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal tehti rannikumaastike seire allprogrammi raames töid Vilsandi saare, Kahtla ja Pärispea seirealal, kus esmased uuringud toimusid 2002. (Vilsandi ja Kahtla) ja 2003....

» Rannikumaastikud 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal tehti rannikumaastike seire allprogrammi raames töid Vääna-Jõesuu, Naissaare ja Juminda seirealal, kus esmased uuringud toimusid 2000. (Vääna-Jõesuu ja Naissaar) ja...

» Rannikumaastikud 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal tehti rannikumaastike seire allprogrammi raames töid Tammneeme, Salinõmme ja Kumari saarerühma seirealadel, kus esmased uuringud toimusid 1999. aasta suvel ja sügisel....

» Rannikumaastikud 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal tehti rannikumaastike seire allprogrammi raames töid Reigi, Rannametsa, Suur-Pakri ja Vaindloo seirealal, kus esmased uuringud toimusid 1997. ja 1998. aastal. Seirealade...

» Rannikumaastikud 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aastal tehti rannikumaastike allprogrammi raames töid Rammu, Võsu, Keibu ja Harilaiu rannikumaastiku seirealal. Andmeid koguti 17 erineva näitaja (nt looduslikud väärtused,...

» Rannikumaastikud 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal tehti rannikumaastike seire kordusuuringuid Mahu, Ontika ja Narva-Jõesuu seirealal. Seirealad kuuluvad Kirde-Eesti maastikurajooni. Paigaselistes struktuurides ja ka paigaste...

» Rannikumaastikud 2005. a.

Kokkuvõte

2005. aastal toimus rannikumaastike seire raames ja uue Natura 2000-le kohandatud metoodika alusel seire Saxby rannikumaastiku seirealal. Koguti andmeid 17 erineva näitaja kohta (nt...

» Rannikumaastikud 2004. a.

Kokkuvõte

2004. aastal tehti rannikumaastike allprogrammi raames töid Ontika, Noarootsi, Kõinastu ja Tõstamaa seirealadel.Ontika seireala maastikuline struktuur ning maakate on sajandi vältel...

» Rannikumaastikud 2003. a.

Kokkuvõte

2003. aasta suvel uuriti kolme (Pärispea, Ruhnu ja Tallinna) rannikumaastiku seireala, mis erinevad üksteisest nii maastiku struktuuri kui ka maastike mitmekesisuse poolest.Pärispea...

» Rannikumaastikud 2002. a.

Kokkuvõte

2002. aastal tehti rannikumaastike seire raames töid Kahtla ja Vilsandi seirealal. Mõlemad seirealad kuuluvad Saaremaa maastikurajooni, kuid erinevad nii looduslikult kui ka...

» Rannikumaastikud 2000. a.

Kokkuvõte

2000. aastal tehti rannikumaastike seire raames töid Vääna-Jõesuu, Naissaare ja Mahu seirealal. Seirealasid kirjeldati 17 näitaja abil (asukoht, koordinaadid, pindala, rannajoone...

» Rannikumaastikud 1999. a.

Kokkuvõte

1999. aastal tehti rannikumaastike seire raames töid kolmel — Tammneeme, Salinõmme ja Kumari saarerühma — seirealal. Need seirealad erinevad üksteisest vanuse ja maastikulise...

» Rannikumaastikud 1998. a.

Kokkuvõte

Rannikumaastike seires toimusid 1998. aastal tööd Vaindloo, Suur-Pakri, Saxby ja Rannametsa seirealal.Seirealasid kirjeldati 17 näitaja abil (asukoht, koordinaadid, pindala, rannajoone...

» Rannikumaastikud 1997. a.

Kokkuvõte

1997. aastal toimusid seireprojekti "Rannikumaastike seire" raames tööd kolmel seirealal — Rammu, Reigi ja Keibu. Andmeid koguti 17 erineva näitaja (nt looduslikud väärtused,...

» Rannikumaastikud 1996. a.

Kokkuvõte

Rannikumaastike seirega riikliku seire raames alustati 1996. aastal. Seire eesmärgiks on anda informatsiooni rannikumaastike olukorrast, mitmekesisusest ja nendel toimuvatest muutustest....
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee