Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid



Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid

Alaprogrammi tutvustus

Rahvusvahelise tähtsusega kalaliikide seires on 2012. aasta seisuga hinnatud kahe kalaliigi, võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis), asurkondade seisundit. Rahvusvahelise tähtsusega kalaliikide hulka kuulub lisaks neile ka jõesilm, tõugjas ja hink. Jõesilmu seire oli plaanis 2006. aastal, kuid see jäi teostamata ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu, koondati vaid juba olemasolev andmestik liigi esinemsie ja seisundi kohta Eestis. 2006. aasta aruanne käsitleb jõesilmu seisundit Jägala, Reiu, Peetri ja Vaidava jõgedel, Valgejõel ning Timmkanalil.

Võldase seiret teostatakse viiel jõel ja ühel järvel (Selja, Pärnu, Kasari, Piusa ja Peetri jõgi, Karujärv). Seirekohaks valitakse selline koht veekogul, mis oleks looduses hästi piiritletav, kirjeldatav ning mõõdetav. Seireks sobilik aeg on hilissuvi ja sügis, sest siis on samasuvised isendid püüdmiseks piisavalt suured. Jõelõiku, kus seirekoht asub, kirjeldatakse järgmiste näitajate alusel: jõe minimaalne, maksimaalne ja domineeriv laius, sügavus ja voolukiirus, jõe vooluhulk ja veetase (võrrelduna tavalise madalvee perioodi aegsega), jõe kallaste iseloom (madal, poolkõrge, kõrge) ja kallaste avatus. Antakse hinnan seirelõigu looduslikule kvaliteedile (väga hea, hea, rahuldav) ja seisundile (A - looduslik, vähe mõjustatud; B - mõõdukalt mõjustatud, C - tugevalt mõjustatud, D - elupaik rikutud), tuuakse välja võimalikud ohutegurid.

Vee füüsikalis-keemilistest kvaliteedinäitajatest määratakse veetemperatuur, vee hapnikusisaldus (mg/l) ja küllastumus lahustunud hapnikuga (%). Visuaalselt hinnatakse vee selgust-hägusust, värvust ja lõhna olemasolu. Laboratoorselt määratakse vee biokeemilist hapnikutarvet (BHT5). Võldase esinemine ja arvukus määratakse seirepüükidel. Seirekohas tehtakse pooletunnise vahega kaks katsepüüki. Katsepüükidel saadud võldased mõõdetakse, määratakse sugu (va samasuvised). Registreeritakse ka teised kastepüügil püütud kalaliigid. Seiretulemuste alusel antakse liigi arvukus (is/m2 kohta) ja hinnang asurkonna seisundile 5 palli skaalas (väga hea, hea, rahuldav, ohustatud, kriitiline). Arvukuse järgi jaotatakse seirelõigud viide klassi (A - väga kõrge, B - kõrge, C - keskmine, D - madal, E - väga madal).

Vingerja peamised levikualad Eestis on seotud Narva jõe, Peipsi järve, Emajõe ja Võrtsjärve ning nendega ühenduses olevate veekogudega. Võimalusel valitakse seirekohaks hea või väga hea elupaigakvaliteedida koht. Määratakse seirekoha koordinaadid, seirekoha paiknemine kirjeldatakse looduses olevate orientiiride järgi. Seire käigus mõõdetakse seirekoha pindala ja kaldajoone pikkus, veesügavus, vooluvetes voolukiirus, kirjeldatakse põhja ja taimestikuga kaetust. Antakse hinnan seirelõigu looduslikule kvaliteedile (väga hea, hea, rahuldav) ja seisundile (A - looduslik, vähe mõjustatud; B - mõõdukalt mõjustatud, C - tugevalt mõjustatud, D - elupaik rikutud), tuuakse välja võimalikud ohutegurid. Vee füüsikalis-keemilistest kvaliteedinäitajatest määratakse veetemperatuur, vee hapnikusisaldus (mg/l) ja küllastumus lahustunud hapnikuga (%). 

Vingerja esinemine ja arvukus määratakse seirepüükidel. Seirekohas tehtakse pooletunnise vahega kaks katsepüüki. Katsepüükidel saadud vingerjad mõõdetakse, määratakse sugu (va samasuvised). Registreeritakse ka teised kastepüügil püütud kalaliigid. Seiretulemuste alusel antakse liigi arvukus (is/m2 kohta) ja hinnang asurkonna seisundile 5 palli skaalas (väga hea, hea, rahuldav, ohustatud, kriitiline). Arvukuse järgi jaotatakse seirelõigud viide klassi (A - väga kõrge, B - kõrge, C - keskmine, D - madal, E - väga madal). Seiretulemuste alusel antakse liigi arvukus (is/m2 kohta) ja hinnang asurkonna seisundile 5 palli skaalas (väga hea, hea, rahuldav, ohustatud, kriitiline). Arvukuse järgi jaotatakse seirelõigud viide klassi (A - väga kõrge, B - kõrge, C - keskmine, D - madal, E - väga madal).

Võldase ja vingerja seires kasutatakse katsepüükide tegemiseks kummiülikonda ja seljaskantavat impulss-alalisvoolu elektriagregaati või kummipaati ja paadis asuvat generaatorivoolule ehitatud elektripüügiagregaati. Elektriagregaatidega genereeritavad elektriimpulsid ei surma kalu ning kalad lastakse peale määramist ja mõõtmist vette tagasi.

Rahvusvahelise tähtsusega kalaliikide seiret viib läbi Eesti Loodushoiu Keskus.

(allikas: riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse seire allprogrammi rahvusvahelise tähtsusega kalaliikide seire aruanded 2005-2006,, 2009, Eesti Loodushoiu Keskus)


Väga hea
Hea
Rahuldav
Ohustatud
Kriitiline
scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid 2012

Kokkuvõte

Aastatel 2010 ja 2011 süvendati LIFE+ programmi projekti „Happyfish“ raames Eesti Loodushoiu keskuse eestvedamisel Emajõe vanajõgede suudmeid. Emajõe vanajõdege elustiku...

» Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid 2011. a.

Kokkuvõte

Seirejuhend on valminud LIFE+ programmi toel läbi viidava projekti HAPPYFISH (Saving life in meanders and oxbow lakes of Emajõgi River in Alam-Pedja Natura 2000 area, LIFE 07...

» Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal teostati vingerja seiret 2005. aastal välja valitud seirelõikudel. Enamikes veekogudes püsis arvukus stabiilsena või tõusis veidi. Emajõe vanajõgedes oli vingerja...

» Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid 2006. a.

Aruanded: 

» Rahvusvahelise tähtsusega kalaliigid 2005. a.

Kokkuvõte

2005. aastal teostati võldase ja vingerja seiret.Võldase seireveekogude hulgas on viis jõge: Selja, Pärnu, Kasari, Piusa ja Peetri jõgi, Karujärv. Jõelõiku, kus seirekoht asus,...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee