Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Põllumajandusmaastikud



Põllumajandusmaastikud

Alaprogrammi tutvustus

Põllumajandusmaastike seire eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute ökoloogilisest seisundist. Seireprogrammi eesmärgid on:

  • määrata ja analüüsida erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri muutusi;
  • analüüsida põllumajandusmaastiku maakasutuse intensiivsuse, struktuuri ja ökoloogiliste seisundi näitajate (mulla mikroorganismid, vihmausside arvukus, tolmeldajad) vahelisi seoseid;
  • jälgida kimalaste, kui looduslike põhitolmeldajate, olukorda Eesti põllumajandusmaastikes, nende liigilise koosseisu ja arvukuse muutusi agrotsönoosides;
  • koguda vajalikku infot kimalaste säilimiseks ja kaitseks.


Väärtuslike maastikuelementide kaardistamine viiakse läbi väljavalitud seirealadel 2x2 km suurustel aladel, mille sisse jääb väiksem 1x1 km ala, millel valitakse tolmeldajate seiretransektid. Seiresamm on 5 aastat, st samal seirealal toimub seire uuesti 5 aasta pärast. Seireruudu määratlemisel on arvestatud testala maastikulise struktuuri iseärasusi ning tolmeldajate transekti paiknemisele esitatavaid nõudeid. 1x1 km seireruudus, kus paiknevad kimalaste seiretransektid, kirjeldatakse detailsemalt maastiku punkt-, joon- ja pindalalised elemendid. Kõlvikuline struktuur fikseeritakse aladel suurusega 2x2 km. Alasid ei lõigata ruudupiiriga vaid kaardistatakse ka ruudust välja ulatuv kõlviku osa. Uuel kaardistusringil arvestatakse eelnenud kaardistuskorra seireala väliskontuuridega. Välitöödel kasutatakse aluskaardina Eesti Põhikaarti ja ortofotosid. Varasematel aastatel kasutati aluskaardina katastrikaarti, mille põhjal toimus ka kaardistusandmete digitaliseerimine. Alates aastast 2008 on ametlikuks aluskaardiks, millest juhindutakse välitööandmete digitaliseerimisel, Maa-ameti ortofotod. Välitöödel kogutud andmete alusel luuakse digitaalne andmebaas. Abistava kaardiinfona kasutatakse põllupiiride ja elementide täpsustamisel Eesti Põhikaardi joonobjektide kaardikihte ning Maa-ameti katastriüksuste piire. Kultuuride info täpsustamiseks kasutatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) taotlusandmeid.

Tolmeldajate seiret teostatakse seirealadel valitud 1 km pikkustel seiretransektidel. Transektid peavad läbima erinevaid biotoope. Seire välitöid viiakse läbi juunist septembrini. Loendaja liigub piki tähistatud ja 20 meetri pikkusteks lõikudeks jagatud transekti, kusjuures kahe meetri laiusel ribal (1m kummalegi poole rada) loendatakse kõik kimalased liikide kaupa. Juhul kui liiki kohe määrata ei õnnestu, tuleb ta kinni püüda ja säilitada vatimadratsil. Tähtis on fikseerida transekti läbimiseks kulunud aeg, kuna märgatud kimalaste arvu ja transekti läbimisele kulutatud aja vahel esines positiivne korrelatsioon. Kimalaste arvukus sõltub sobilike õistaimede hulgast uuritaval alal. Seetõttu on vaja hinnata ka õite tihedus igal 20 meetrilisel lõigul eraldi 4-pallilises süsteemis:

  • 0 - kimalastele sobilikud õistaimed puuduvad;
  • 1 - kuni 1/3 alast on kaetud sobilike õitega;
  • 2 - kuni 2/3 alast on kaetud sobilike õitega,
  • 3 - kuni 3/3 alast on kaetud sobilike õitega.


Rada külastatakse vähemalt kolm korda suve jooksul. Aruandes esitatakse ka kägukimalaste (Psithyrus) arvukus, kuna mitmed süstemaatikud on soovitanud käsitleda kägukimalasi kimalaste perekonna liikidena. Vaatluste ajal on oluline registreerida ilmastikutingimused. Vihma, tugeva tuule (üle 12m/s) ja madala õhutemperatuuri (alla 15 °C) puhul seiret ei toimu. Seiretulemuste alusel esitatakse kimalaste liikide arvukus 100m2 kohta.
 

Põllumajandusmaastike seiret teostab EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut.
(allikas: riikliku keskkonnaseire programmi eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi põllumajandusmaastike seire aastaaruanne 2011, EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituut)




scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Põllumajandusmaastikud 2014. a.

2014. aastal teostati põllumajandusmaastike ja kimalaste seiret seitsmel seirealal: Kaarma, Kaiu1, Kaiu 2, Nissi 1, Nissi 2, Räpina 1 ja Räpina 2. Kõigi 2014. aasta seirealade puhul võib ühtse...

» Põllumajandusmaastikud 2013.a.

» Põllumajandusmaastikud 2012. a.

Kokkuvõte

Testalade kõlvikulises struktuuris on ajavahemikul 2007–2012 toimunud suuremaid ja väiksemaid muutusi. Täpsemate kaardistusvõimaluste kasutuselevõtu tulemusel ning õuealade...

» Põllumajandusmaastikud 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal teostati põllumajandusmaastike seiret neljal seirealal. Kõlvikuline struktuur ja kompensatsioonielemendid kirjeldati järgmistel aladel: Audru (Pärnumaa), Ervita...

» Põllumajandusmaastikud 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal teostati välitööd põllumajandusmaastiku neljal seirealal. Kõlvikuline struktuur ja kompensatsioonielemendid kirjeldati järgmistel aladel: Ereda (Ida-Virumaa), Kabala...

» Põllumajandusmaastikud 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal teostati välitööd põllumajandusmaastiku seitsmel seirealal. Kõlvikuline struktuur ja kompensatsioonielemendid kirjeldati järgmistel aladel: Nissi 1 ja Nissi 2 (Harjumaa),...

» Põllumajandusmaastikud 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal oli vaatluse all viis seireala: Karula, Kaika, Viiratsi, Ahli ja Ridala. Testalade struktuuris on perioodil 2003–2008 toimunud mitmeid muutusi. Mõned väiksemad muutused on...

» Põllumajandusmaastikud 2007. a.

Kokkuvõte

Põllumajandusmaastiku seirealad 2007. aastal olid: Saare (Jõgevamaa), Porijõe (Tartumaa), Assamalla (Lääne-Virumaa) ja Jõgeva (Jõgevamaa). Põllumajandusmaastike struktuuris toimus...

» Põllumajandusmaastikud 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal oli vaatluse all kolm erinevat seireala: Ühtri, Tuudi ja Audru. Pikk põud mõjutas kimalaste arvukust ja liigirikkust. Vaatamata sellele oli Hiiumaal Ühtri seireala...

» Põllumajandusmaastikud 2005. a.

Kokkuvõte

Põllumajandusmaastike seire eesmärgiks on saada regulaarne ülevaade muutustest erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuris ning kõlvikute ökoloogilisest seisundist....

» Põllumajandusmaastikud 2004. a.

Kokkuvõte

Põllumajandusmaastike seire tulemused näitavad, et seireperioodil tervikuna on põllumajandusmaastikel n.ö negatiivsed suundumise (söötisalade suurenemine, võsastumine) pidurdumas....

» Põllumajandusmaastikud 2003. a.

Kokkuvõte

Põllumajandusmaastike seire eesmärgiks on saada regulaarne ülevaade muutustest erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuris ning kõlvikute ökoloogilisest seisundist.2003....

» Põllumajandusmaastikud 2002. a.

Kokkuvõte

Põllumajandusmaastike seire eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute ökoloogilisest...

» Põllumajandusmaastikud 2001. a.

Kokkuvõte

Põllumajandusmaastike seire eesmärgiks on regulaarse ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest ning erinevate kõlvikute ökoloogilisest...

» Põllumajandusmaastikud 1999. a.

Aruanded 

» Põllumajandusmaastikud 1996. a.

Kokkuvõte

1996. aastal alustati maastikuseire alamprogrammi raames põllumajandusmaastike seirega eesmärgiga fikseerida erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike kõlvikuline struktuur ja...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee