Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Mullaelustiku seire



Mullaelustiku seire

Allprogrammi tutvustus

Mullaelustiku seire eesmärgiks on iseloomustada inimtegevuse mõju mullastikule ning hinnata muldade bioloogilist kvaliteeti. Seirealade valikul jälgitakse, et esindatud oleksid nii looduslikud rohumaad, inimese poolt nõrgalt mõjutatud rohu- ja põllumaad (söötis alad) ning inimese poolt tugevasti mõjutatud rohu- ja põllumaad (haritav maa, kemikaalidega töödeldud alad).
Seire läbiviimisel on jälgitavateks parameetriteks: vihmaussikoosluse arvukus, liikide arv ja arvukus liikide kaupa, epigeiliste, endogeiliste ja aneetsiliste eluvormide osatähtsus koosluses, dominantliigi hariliku mullaussi Aporrectodea caliginosa osa koosluses (põllumuldades).

Alates 2007. aastast on parameeter "mikroobikoosluse hüdrolüütiline aktiivsus" asendatud mikroobikoosluse biomassi (SIR) ja hingamise aktiivsuse näitajatega, mis on täpsemad ja paremini määratavad ning rahvusvaheliselt enamkasutatavad seireparameetrid.

Mullaelustiku aktiivsus on kõrge kevad- ja sügisperioodil, koosluste stabiilsus on suurim sügisperioodil. Kõige sobivam periood mullaelustiku proovide kogumiseks on sügis: alates augusti keskpaigast (sõltuvalt mullaniiskuse suurenemisest ja mullatemperatuuri alanemisest) kuni maapinna külmumiseni.

Mulla mikroobikooslus ning mullas suurimat biomassi omavad selgrootud mullaloomad - vihmaussid (sugukond Lumbricidae) - on vastastikuses seoses põhilise osaga mullaviljakust määravatest omadustest ja protsessidest, mistõttu nad on edukalt kasutatavad bioindikaatoritena mulla- ja maastikuseire läbiviimisel. Mikrobioloogiliseks analüüsiks võetakse mullapuuriga (Ø 2 cm) igalt proovialalt, 0-20 cm sügavuselt 25 osaproovist koosnevad koondproovid. Proovid sõelutakse ja määratakse mikroobide biomass substraadi poolt indutseeritud hingamise (SIR) meetodil. Mikroobikoosluse hingamisaktiivsuse määramiseks inkubeeritakse polüester kotikestes 20 g mulda. Pärast ööpäevapikkust inkubeerimist määratakse mikroobsel hingamisel eraldunud CO2 kogus OxiTop abil, mikroobne biomass arvutatakse saadud tulemustest üleminekukoefitsiendi abil. Kõik tulemused määratakse nelja paralleeli keskmistena ning arvutatakse mulla kuivaine kohta.

Vihmaussikoosluse arvukuse määramiseks kaevatakse igas seirepunktis piki transekti 5 kaevet. Kaevest võetud muld sorteeritakse käsitsi, Leitud isendid loendatakse, pestakse ja määratakse liigini. Täiendavalt töödeldakse maapinda või kaeve põhja vermifuugiga, milleks kasutatakse sinepipulbri 15%-lahust aneetsiliste isendite urgudest väljaajamiseks. Arvukus arvutatakse ühe transekti keskmisena 1m2 maapinna kohta.

Mulla niiskusesisaldus (volumeetriline, m3/m3) määratakse kohapeal niiskusemõõtjaga Fieldscout TDR300 (Spectrum Technologies Inc).

Mullaparameetrid (pH(KCl)), proovi niiskusesisaldus kaalumeetodil, mulla orgaanilise aine sisaldus (3600C), liikuv P, Kjeldahli N) määratakse kaevetest võetud koondproovist, Eesti Maaülikooli Taimebiokeemia laboris.


Mullaelustiku seiret viib läbi MTÜ Keskkonnakaitse Instituut

Seirejaamad

Adavere   (Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kalme küla)
Adavere-1   (Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Kalme küla)
Adavere-2   (Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Puduküla küla)
Adavere-3   (Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Puiatu küla)
Endla   (Järva maakond, Koeru vald, Jõeküla küla)
Endla-1   (Järva maakond, Koeru vald, Jõeküla küla)
Endla-2   (Järva maakond, Koeru vald, Liusvere küla)
Karula   (Võru maakond, Antsla vald, Kaika küla)
Karula-1   (Valga maakond, Karula vald, Rebasemõisa küla)
Karula-2   (Võru maakond, Antsla vald, Haabsaare küla)
Karula-3   (Võru maakond, Antsla vald, Ähijärve küla)
Lahemaa   (Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Sagadi küla)
Matsalu   (Lääne maakond, Lihula vald, Penijõe küla)
Matsalu-1   (Lääne maakond, Lihula vald, Kloostri küla)
Matsalu-2   (Lääne maakond, Lihula vald, Kloostri küla)
Matsalu-3   (Lääne maakond, Lihula vald, Pagasi küla)
Matsalu-4   (Lääne maakond, Lihula vald, Kirikuküla küla)
Muuksi-1   (Harju maakond, Kuusalu vald, Muuksi küla)
Muuksi-2   (Harju maakond, Kuusalu vald, Muuksi küla)
Muuksi-3   (Harju maakond, Kuusalu vald, Muuksi küla)
Ontika   (Ida-Viru maakond, Kohtla vald, Ontika küla)
Ontika-1   (Ida-Viru maakond, Kohtla vald, Ontika küla)
Ontika-2   (Ida-Viru maakond, Kohtla vald, Ontika küla)
Ontika-3   (Ida-Viru maakond, Kohtla vald, Ontika küla)
Palmse-1   (Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Viitna küla)
Palmse-2   (Lääne-Viru maakond, Kadrina vald, Viitna küla)
Porijõgi   (Tartu maakond, Kambja vald, Sirvaku küla)
Porijõgi-1   (Tartu maakond, Kambja vald, Sirvaku küla)
Porijõgi-2   (Tartu maakond, Kambja vald, Sirvaku küla)
Porijõgi-3   (Tartu maakond, Kambja vald, Sirvaku küla)
Saare   (Jõgeva maakond, Saare vald, Odivere küla)
Saare-1   (Jõgeva maakond, Saare vald, Odivere küla)
Saare-2   (Jõgeva maakond, Saare vald, Odivere küla)
Saare-3   (Jõgeva maakond, Saare vald, Odivere küla)
Soomaa   (Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Sandra küla)
Soomaa-1   (Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Sandra küla)
Soomaa-2   (Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Sandra küla)
Soomaa-3   (Viljandi maakond, Suure-Jaani vald, Sandra küla)
Vigala   (Rapla maakond, Vigala vald, Vana-Vigala küla)
Vigala-1   (Rapla maakond, Vigala vald, Vana-Vigala küla)
Vihula-1   (Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vihula küla)
Vihula-2   (Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vihula küla)
Vihula-3   (Lääne-Viru maakond, Vihula vald, Vihula küla)
Õeste   (Saare maakond, Leisi vald, Õeste küla)
Õeste-1   (Saare maakond, Leisi vald, Õeste küla)
Õeste-2   (Saare maakond, Leisi vald, Õeste küla)
Õeste-3   (Saare maakond, Leisi vald, Õeste küla)
Õeste-4   (Saare maakond, Leisi vald, Õeste küla)

(allikas: riikliku keskkonnaseire mullaelustiku seire programmi aruanded 1996-2011)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Mullaelustiku seire 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal seirati mullaelustikukooslusi 8 alal, 15 seirekohas. Seireparameetriteks olid: vihmaussikoosluse arvukus, liikide arv ja arvukus liikide kaupa, epigeiliste, endogeiliste ja...

» Mullaelustiku seire 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal seirati mullaelustikukooslusi 8 alal, 15 seirekohas.  Seiratavateks parameetriteks olid: vihmaussikoosluse arvukus, liikide arv ja arvukus liikide kaupa, epigeiliste,...

» Mullaelustiku seire 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aastal seirati mullaelustikukooslusi 8 alal, 15 seirekohas (neist 2 seirekohta Matsalus olid üleujutatud ja vihmaussikoosluse parameetreid ei olnud seetõttu võimalik seirata)....

» Mullaelustiku seire 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal seirati mullaelustikukooslusi 8 alal, 15 seirekohas. Seiratavateks parameetriteks olid vihmaussikoosluste arvukus, liikide arv ja arvukus liikide kaupa, epigeiliste,...

» Mullaelustiku seire 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aastal oli vihmaussikoosluste arvukus ja liikide arv suurem paljuaastasest keskmisest, koosluste liigiline koosseis peegeldas normaalseid kliimatingimusi. Kooslused olid liigirikkad...

» Mullaelustiku seire 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal seirati mullaelustikukooslusi kaheksal seirealal. Seiretulemuste põhjal võib järeldada, et 2006. aasta oli mullaelustikukooslustele ilmastikutingimuste poolest ebasoodus,...

» Mullaelustiku seire 2005. a.

Kokkuvõte

2005 aastal seirati mullaelustikukooslusi 8 seirealal. Vihmaussid (sugukond Lumbricidae) on vastastikuses seoses põhilise osaga mullaviljakust määravatest omadustest ja protsessidest,...

» Mullaelustiku seire 2004. a.

Kokkuvõte

2004. aastal seirati mullaelustikukooslusi kuuel seirealal. Saadud tulemusi võrreldi eelnevate seireaastate tulemustega. Seiretulemuste põhjal võib järeldada, et 2004. aasta oli...

» Mullaelustiku seire 2003. a.

Kokkuvõte

2003. aastal seirati mullaelustikukooslusi 7 seirealal. Seireparameetriteks olid: vihmaussikoosluse arvukus, vihmaussiliikide arv, epigeiliste, endogeiliste ja aneetsiliste eluvormide...

» Mullaelustiku seire 2002. a.

Kokkuvõte

2002. aastal seirati mullaelustikukooslusi kaheksal seirealal: Matsalu Looduskaitsealal, Lahemaa Rahvuspargis, Soomaa Rahvuspargis, Endla looduskaitsealal, Saarejärve kompleksseire alal,...

» Mullaelustiku seire 2001. a.

Kokkuvõte

Mulla bioloogilise seire raames seirati 2001. aastal mullaelustikukooslusi 6 alal: Matsalu Looduskaitsealal, Lahemaa Rahvuspagis, Soomaa Rahvuspargis, Endla looduskaitsealal, Saarejärve...

» Mullaelustiku seire 2000. a.

Aruanded: 

» Mullaelustiku seire 1999. a.

Aruanded: 

» Mullaelustiku seire 1998. a.

Kokkuvõte

Seireprojekti "Mullaelustiku seire" käigus uuritakse vihmaussikooslusi. Seire parameetrid on: vihmausside arvukus, liikide arv, mikroobikoosluse aktiivsus. Lisaks mõõdetakse...

» Mullaelustiku seire 1997. a.

Kokkuvõte

Mullaelustiku seire käigus määratakse seirepunktides vihmausside arvukus, liikide arv ja mitmekesisus ning võetakse mullaproovid mulla mikroobikoosluse iseloomustamiseks. Mullaelustiku...

» Mullaelustiku seire 1996. a.

Kokkuvõte

1996. aastal tehti seireprojekti "Mullaelustiku seire" raames töid järgmistel seirealadel: Saare, Adavere, Porijõgi, Õeste, Matsalu, Karula, Ontika. Tehti kindlaks vihmausside arvukus,...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee