Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Metsakanalised



Metsakanalised

Allprogrammi tutvustus

Metsakanalised on paiksed, sageli spetsialiseerunud kindlate elupaigatunnuste osas ning seetõttu sobiv liigirühm looduses toimuvate muutuste hindamisel. Kõik kolm liiki on Eestis kaitse all, kuuludes ka EL Linnudirektiivi I lisasse. Metsakanaliste seire eesmärgiks on jälgida laanepüü, tedre ja metsise arvukuse muutust ja produktiivsust.

Olulisemad näitajad metsakanaliste seires on:
• laanepüü, tedre ja metsise üldarvukus ja vanalindude arvukus loendatud metsamaa kilomeetri kohta.
• laanepüü, tedre ja metsise üldine ja vanalindude asustustihedus metsamaal.
• laanepüü, tedre ja metsise pesitsusedukus.

Metsakanaliste seiret viiakse läbi augustis transektloenduse meetodil. Loendus toimub 100 ruudukujulisel püsitransektil, mille ühe külje pikkus on 2 kilomeetrit ning kogupikkus 8 kilomeetrit. Igal aastal on vajalik loendada minimaalselt 30 transekti. Alad on valitud juhuslikult tingimusel, et kogu transekt paikneb ainult metsamaadel, looduslikel niitudel ja soodes. Suunamine on tingitud sellest, et loendustega katta eelkõige metsakanalistele sobivaid elupaiku.

Metsakanaliste loendamisel läbib loendaja jalgsi valitud loendusraja GPS-i ja kaardi abil. Seireankeedile märgitakse vaatlusala number ja nimi; loenduskuupäev ja kellaaeg; vaatleja; loendusel kohatud metsakanalised; tähis kaardil – asukoht kaardil tähistatakse numbriga, mis kantakse paralleelselt loendusankeedile; liik, isendite arv, sugu, vanus; vaadeldud isendite esmaregistreerimise kaugus; vaadeldud isendite nurk vaatlejast - nurga märkimine on vajalik edasiseks asustustiheduse arvutamiseks. Registreeritav nurk on nurk vaatleja ja vaadeldava linnu vahel loendustransekti suhtes kui vaatleja vaatab transektil edasiliikumise suunas. Kaardile kantakse kõik loenduste käigus registreeritud metsakanalised, määratakse nende kaugus ja nurk avastamise hetkel.

Seirealad

metsislaste alad

 (allikas: riikliku keskkonnaseire metsakanaliste seire aruanded 1997-2011)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Metsakanalised 2015. a.

Metsise, tedre ja laanepüü üldised asustustihedused metsamaal leiti 2015. aastal olevat 95% tõenäosusega vahemikus vastavalt: 0,7-1,2; 0,1-0,2 ja 2,7-3,7 isendit/km2 metsamaa kohta....

» Metsakanalised 2014. a.

Metsise, tedre ja laanepüü üldised asustustihedused metsamaal leiti 2014. aastal olevat 95% tõenäosusega vahemikus vastavalt: 0,4-0,9; 0,7-1,1 ja 3,4-4,5 isendit/km2 kohta. Vanalindude...

» Metsakanalised 2013. a.

» Metsakanalised 2012. a.

Kokkuvõte

2012. aastal toimus loendus 65 transektil, mis on 13 transekti enam kui 2011. aastal. Võrreldes 2011. aastaga on metsise noorlindude asustustihedus vähenenud, laanepüü noorlindude...

» Metsakanalised 2011. a.

2011. aastal tehti seiret 11 maakonnas, 52 transektil, 23 vaatleja poolt. Tulemuste analüüsil võeti aluseks seireparameetrid, mida kasutati metsislaste seire raames kuni 2009. aastani. Kogutud...

» Metsakanalised 2009. a.

Kokkuvõte

2009.aastal tehti seiret kokku viies maakonnas. Seire jäi tegemata Pärnumaal, Ida-Virumaal, Raplamaal ja Viljandimaal. Planeeritust väiksem oli seire maht Jõgeva- Tartumaal ja...

» Metsakanalised 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal tehti seiret kokku kaheksas maakonnas. Loenduse läbiviimise maht eri seirekohtades oli väga erinev. Kui loendust tehti vähemalt 50% seireprogrammi nõutud mahust, käsitleti...

» Metsakanalised 2007. a.

Kokkuvõte

Metsislaste seiret tehakse augustis kvantitatiivse loendusena püsimarsruutidel. Loendusandmete põhjal määratakse liikide asustustihedus, sigimise edukus ning asurkonna sooline...

» Metsakanalised 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal teostati metsislaste seiret neljas piirkonnas: Jõgeva- ja Tartumaal, Järvamaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Võrreldes 2005. aastaga toimus 2006. aastal kõigi metsislaste...

» Metsakanalised 2005. a.

Kokkuvõte

Metsislaste seire toimub iga-aastase transektloendusena püsimarsruutidel sigimisperioodi lõpul (augustis), mis võimaldab hinnata metsislaste arvukuse dünaamikat, asurkondade sigimise...

» Metsakanalised 2004. a.

Kokkuvõte

2004. aastal metsislaste asustustiheduses suuri muutusi ei toimunud. Metsise ja tedre asustustihedus oli enam-vähem sama kui 2003. aastal, laanepüü asustustihedus tõusis mõnevõrra...

» Metsakanalised 2003. a.

Kokkuvõte

Metsislaste seire raames loendatakse laanepüüd, tetre ja metsist. Loendus toimub augustis kvantitatiivse loendusena püsimarsruutidel.2003. aastal toimus metsislaste seire Ida-Virumaal,...

» Metsakanalised 2002. a.

Kokkuvõte

Metsislaste seire toimub augustis kvantitatiivse loendusena püsimarsruutidel. Loendatavateks liikideks on laanepüü, teder ja metsis.2002. aastal toimus metsislaste seire Ida-Virumaal,...

» Metsakanalised 2001. a.

Kokkuvõte

Metsislaste seire raames loendatakse laanepüüd, tetre ja metsist. Loendus toimub augustis kvantitatiivse loendusena püsimarsruutidel. 2001. aastal toimus metsislaste seire Ida-Virumaal,...

» Metsakanalised 2000. a.

Kokkuvõte

Metsislaste seire raames loendatakse laanepüüd, tetre ja metsist. Loendus toimub augustis kvantitatiivse loendusena püsimarsruutidel.2000. aastal toimus metsislaste seire Jõgevamaal,...

» Metsakanalised 1999. a.

Kokkuvõte

Metsislaste seire raames loendatakse laanepüüd, tetre ja metsist. Loendus toimub augustis kvantitatiivse loendusena püsimarsruutidel. Leitakse kõigi kolme liigi asustustihedus ja...

» Metsakanalised 1997. a.

Kokkuvõte

Metsislaste seire raames loendatakse laanepüüd, tetre ja metsist. Loendus toimub augustis kvantitatiivse loendusena püsimarsruutidel. Põhiparameetriteks on asustustihedus, sooline...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee