Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Kahepaiksed ja roomajad



Kahepaiksed ja roomajad

Allprogrammi tutvustus

Kahepaiksete ja roomajate seire eesmärgiks on Eesti herpetofauna liigilise mitmekesisuse fikseerimine ja eri liikide populatsioonide seisundi jälgimine, eesmärgiga saada materjali nende loomarühmade kaitse korraldamiseks, et säiliks Eestile omane liigiline mitmekesisus. Kõik meil esinevad kahepaikse- ja roomajaliigid on vastavalt Looduskaitseseadusele kaitse all. Viis liiki kahepaikseid ja üks liik roomajaid (kivisisalik Lacerta agilis) kuuluvad Euroopa Liidu Loodusdirektiivi II ja/või IV lisasse. Harivesilik Triturus cristatus on kantud Loodusdirektiivi II ja IV lisasse, kui spetsiaalseid kaitsealasid vajav liik. Mudakonn Pelobates fuscus, kõre Bufo calamita, rohe-kärnkonn Bufo viridis ja rabakonn Rana arvalis on aga ranget kaitset vajavate liikidena kantud Loodusdirektiivi IV lisasse. Lisaks asuvad kõre, mudakonn ja rohe-kärnkonn Eestis oma levila põhjapiiril. Kõre, rohe-kärnkonn, mudakonn, rabakonn ja harivesilik on kantud ka Berni Konventsiooni II lisasse. Harivesilik on tähelepanu vajava liigina kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse (IUCN Punane raamat).

Kahepaiksete seirejaamade valikul on lähtutud sellest, et kõigi meil leiduvate kahepaiksete levikualad oleksid esindatud ja et seirejaamu leiduks erinevates Eesti osades. Lisaks pööratakse erilist tähelepanu I kaitsekategooria liikide – kõre ja rohe-kärnkonna asurkondadele, mis on enamuses seirealadega kaetud. Samuti on seirealadega kaetud II kategooria liikide – harivesiliku ja mudakonna peamised levikualad.
Kasutatud meetodid:

• häälitsevate isasloomade loendus (kõre);
• transekt- e. joonloendus (päriskonnalised, kõre);
• kulleste püük kahvaga (vesilikud, kärnkonnad, päriskonnalised);
• vesilikumunade otsimine ja loendus/arvukuse hindamine (vesilikud).

Kudemisveekogude seire puhul määratakse seiratavates veekogudes kõik kümne kahvatõmbe tulemusena saadud kahepaiksete kullesed. Andmed esitatakse kümne kahvatõmbe keskmistena, täisarvuni ümardatult. Selle meetodi kasutamine annab parema ülevaate piirkonna kahepaiksete liigilisest koosseisust, seda eriti varjuliste liikide, nagu vesilikud ja mudakonn puhul. Suure ja selgeveelise veekogu puhul toimub harivesiliku ja mudakonna kulleste isendite loendamine ja arvukuse hindamine kahva kasutamata.

Ka roomajate seirealade valikul jälgitakse, et kõigi meil leiduva viie liigi levikualad oleksid seirejaamadega kaetud. Kasutatakse transektloendust, kus transektriba laiuseks on kaks meetrit. Samuti jälgitake ja loendatakse roomajaid kahepaiksete veekogude lähiümbruses. Seirealadel/transektidel märgitakse üles nii roomaja liik, arvukus kui ka see, kas tegu on noorlooma või täiskasvanud isendiga. Võimalusel tehakse kindlaks ka isendi sugu.

Seiret viib läbi MTÜ Põhjakonn.

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Kahepaiksed ja roomajad 2014. a.

2014. a. viidi kahepaiksete seire läbi 23 seirejaamas ning roomajate seire 9 seirejaamas. Kokku kohati 8 liiki kahepaikseid (rohelisi konni kõigil juhtudel liigini ei määratud) ja 3 liiki...

» Kahepaiksed ja roomajad 2013. a.

2013. aastal kohati seire käigus Eesti seirejaamades kokku 8 liiki kahepaikseid ja 4 liiki roomajaid. Üle Eesti laialt levinud ning arvukad kahepaiksliigid on harilik kärnkonn, rohukonn, rabakonna...

» Kahepaiksed ja roomajad 2012. a.

Kokkuvõte

2012. aastal toimus kahepaiksete ja roomajate riiklik seire kokku 30 seirejaamas. Seire käigus kohati kokku 8 liiki kahepaikseid (rohelisi konni kõikidel juhtudel liigini ei määratud):...

» Kahepaiksed ja roomajad 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal toimus seire 27 seirejaamas üle Eesti. Tuvastati kaheksa liiki kahepaikseid (rohelisi konni kõikidel juhtudel liigini ei määratud): tähnikvesilik (Triturus vulgaris),...

» Kahepaiksed ja roomajad 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aasta jooksul kohati Eesti seirejaamades kokku 8 liiki kahepaikseid: tähnikvesilik (Triturus vulgaris), harivesilik (Triturus cristatus), mudakonn (Pelobates fuscus), harilik...

» Kahepaiksed ja roomajad 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aasta jooksul kohati Eesti seirejaamades kokku kokku 8 liiki kahepaikseid: tähnikvesilik (Triturus vulgaris), harivesilik (Triturus cristatus), mudakonn (Pelobates fuscus), harilik...

» Kahepaiksed ja roomajad 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aasta jooksul kohati Eesti seirejaamades kokku kokku 8 liiki kahepaikseid (rohelisi konnasid kõikidel juhtudel ei määratud): tähnikvesilik (Triturus vulgaris), harivesilik...

» Kahepaiksed ja roomajad 2007. a.

Kokkuvõte

2007. aasta jooksul registreeriti Eesti 23s seirejaamas kokku kokku 8 liiki kahepaikseid (rohelisi konnasid kõikidel juhtudel ei määratud): tähnikvesilik Triturus vulgaris, harivesilik...

» Kahepaiksed ja roomajad 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aasta seire käigus registreeriti 23 seirejaamas kokku kaheksa liiki kahepaikseid (rohelisi konnasid kõikidel juhtudel ei määratud): tähnikvesilik Triturus vulgaris, harivesilik...

» Kahepaiksed ja roomajad 2005. a.

Kokkuvõte

Kuuetestkümnes seirejaamas registreeriti 2005. aastal kokku 7 liiki kahepaikseid: tähnikvesilik Triturus vulgaris, mudakonn Pelobates fuscus, harilik kärnkonn Bufo bufo, kõre e...

» Kahepaiksed ja roomajad 2004. a.

Kokkuvõte

Kaheteistkümnes seirejaamas registreeriti 2004. aastal kokku seitse liiki kahepaikseid: tähnikvesilik Triturus vulgaris, mudakonn Pelobates fuscus, harilik kärnkonn Bufo bufo, kõre e...

» Kahepaiksed ja roomajad 2003. a.

Kokkuvõte

Kahepaiksete seire toimus 2003. aastal kümnes seirejaamas marsruut- e joonloendusena, platsiloendusena (Viidumäe seirejaamas) ja kahepaiksete sigimisveekogude seirena. 2003. aasta...

» Kahepaiksed ja roomajad 2002. a.

Kokkuvõte

Kahepaiksete seire toimus 2002. aastal kokku 12 seirejaamas marsruut- e joonloendusena, platsiloendusena (Viidumäe) ja kahepaiksete sigimisveekogude seirena. 2002. aasta seirejaamad olid:...

» Kahepaiksed ja roomajad 2001. a.

Kokkuvõte

Kahepaiksete seire toimus 2001. aastal kümnes seirejaamas marsruut- e joonloendusena, platsiloendusena (Viidumäe seirejaamas) ja kahepaiksete sigimisveekogude seirena. 2001. aasta...

» Kahepaiksed ja roomajad 1999. a.

Kokkuvõte

1999. aasta kahepaiksete seire viidi läbi 13 seirejaamas marsruut- ehk joonloendusena, platsiloendusena (Viidumäe seirejaamas) ja kudevate kahepaiksete loendusena ehk punktloendusena....

» Kahepaiksed ja roomajad 2000. a.

Kokkuvõte

Kahepaiksete seire toimus 2000. aastal kolmeteistkümnes seirejaamas marsruut- e joonloendusena, platsiloendusena (Viidumäe) ja kahepaiksete kudemiskogude seirena (Karula, Nõva,...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee