Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Hülged



Hülged

Alaprogrammi tutvustus

Eestis kogutakse seireandmeid hallhülge (Halichoerus grypus) ja viigerhülge (Pusa hispida) kohta. Seiremeetoditest kasutatakse hallhüljeste puhul sigimisedukuse seiret. Hinnatakse hallhülgepoegade arvukust saartel paiknevatel poegimislesilatel. See on pikkade aegridadega andmestik, millesse igal aasta lisandub olulist teavet. Kuna jäätalved on erineva iseloomuga, kirjeldab see seire eelkõige jääolude mõju hallhüljeste sigimisedukusele. Lisaks viiakse läbi hallhüljeste loendust seirealadel. Selle seiremeetodiga hinnatakse hallhüljeste karvavahetusaegset arvukust lesilatel. Alates 1999. aastast on kinni peetud rahvusvaheliselt kokkulepitud metoodikatest ja selle tõttu on seiretulemused üheselt seonduvad rahvusvaheliste seireskeemidega. Hallhüljeste loendusel karvavahetusperioodil on suureks abiks lesilatel olevatest kogumitest tehtud aerofotod, kuna suurte hülgekarjade puhul võivad eksimisvõimalused loendusel olla küllaltki suured.

Viigerhüljeste arvukust hinnatakse karvavahetuseaegse lennuloendusega. Loenduse tulemused on tugevalt sõltuvuses kevadise merejää pindalast karvavahetuse alguses, mis leiab aset aprillis.

Hüljeste seire vastutavaks täitjaks on Keskkonnaamet

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Hülged 2013. a.

Hallhüljeste karvavahetuse aegne loendus seirealadel toimub rahvusvaheliselt kokkulepitud ajavahemiku jooksul, et minimiseerida loomade rännetest jt liikumisest tekkida võivat üle- või...

» Hülged 2012.a.

Kokkuvõte

2012. aastal teostati hüljeste seire käigus hallhüljeste lennuloendus lesilatel (25.-31.maini), hallhüljeste sigimisedukuse seire ja viigerhüljeste loendus nende puhkealadel...

» Hülged 2011. a.

Kokkuvõte

2011. aastal seirati Eestis hallhüljeste karvavahetuse-aegset arvukust lesilatel. Hallhülgepoegade arvukust ja sündimuse ning suremuse parameetreid saartel paiknevatel poegimislesilatel...

» Hülged 2010. a.

Kokkuvõte

2009./2010. aasta talv oli keskmisest soojem kuid väga lumerohke. Jääolud olid hallhülge sigimiseks soodsad. Jääkate kestis poegimispiirkondades terve sigimisperioodi vältel....

» Hülged 2009. a.

Kokkuvõte

2008/2009 aasta talv oli taas keskmisest soojem. Kuigi jää tekkis suhteliselt hilja, olid ilmad 2009. aasta kevadtalvel vaiksed ja jää püsis Liivi lahe hallhüljeste poegimispiirkonnas...

» Hülged 2008. a.

Kokkuvõte

Eesti rannikul loendatud hallhüljeste arv oli suurim kogu senise seireperioodi jooksul. Kokku loendati hallhülgeid 4151 isendit. Sooja talve tõttu puudus jää ning hallhülged poegisid...

» Hülged 2007. a.

Aruanded   

» Hülged 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aasta hallhüljeste loenduse alusel võib väita, et seireperioodi vältel jälgitav olnud pidev arvukuse tõus on viimastel aastatel pidurdunud. 2006. aastal loendati Eesti...

» Hülged 2005. a.

Kokkuvõte

Üldine trend hallhüljeste arvukuses Eesti rannikul on jätkuvalt tõusev, kuid seireperiood ei ole piisavalt pikk selle trendi statistiliseks iseloomustamiseks. 2005. aastal oli merevee...

» Hülged 2004. a.

Kokkuvõte

2004. aastal teostati hallhüljeste seiret Põhja-Uhtju, Malusi, Krassi, Selgrahu, Hari kurgu (3 ala), Klaasirahu, Laevarahu, Allirahu seirealadel. Kokku loendati seirealadel 2004. aastal...

» Hülged 2003. a.

Kokkuvõte

2003. aastal toimus hallhülge arvukuse hindamiseks seirealadel karvavahetuse perioodil veest väljas olevate isendite loendus. Asurkonna suuruseks saadi 2675–2785 isendit. Kui vaadata...

» Hülged 2002. a.

Kokkuvõte

2002. aastal toimus hallhüljeste loendus loomade karvavahetuse ajal "horisontaalloendusena" (loendatakse paadist või kaldalt binokli või 30–60 kordse suurendusega vaatetoru abil)....

» Hülged 2000. a.

Kokkuvõte

Hüljeste seire raames hinnatakse hall- ja viigerhüljeste arvukust, määratakse seireparameetrid ning käsitletakse hüljeste suremust. Hallhülge arvukust hinnatakse hüljeste...

» Hülged 1999. a.

Kokkuvõte

1999. aastal selgitati seireprojekti "Hülged" raames hallhüljeste ja viigerhüljeste poegimisedukus ning loendati hallhülgeid nende lesilates.Suurem osa Eesti vetes viibivast Läänemere...

» Hülged 1998. a.

Kokkuvõte

Suurem osa Eesti vetes viibivast Läänemere hallhülgeist on koondunud Lääne-Eesti saarestikku, kus asuvad ka suuremad lesilad. Eesti rannikumere Soome lahe osas on teada vaid kolm...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee