Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Haned, luiged ja sookurg



Haned, luiged ja sookurg

Alaprogrammi tutvustus

Haned

Hanede seire eesmärgiks on Eestis pesitsevate ja/või läbirändavate hanepopulatsioonide leviku, arvukuse ja seisundi järjepidev jälgimine nende kaitse ja kasutuse (jahipidamise) riiklikuks korraldamiseks. Seiratakse kõiki meil esinevaid hanede ja laglede liike, kuid peatähelepanu on pööratud hallhane (Anser anser) ja valgepõsk-lagle (Branta leucopsis) seirele. Mõlemad liigid on meil tavalised pesitsejad ning arvukad läbirändajad. Peale selle on nad ka probleemliigid, põhjustades kahjustusi põllumajanduses. Seetõttu tuleb jälgida ka nende poolt tekitatud kahjustusi ning leida lahendusi kahjustuste vähendamiseks ja probleemi lahendamiseks. Hanede seire põhimeetodiks on rahvusvaheliselt koordineeritud üldloendused kindlatel kuupäevadel. Lisaks rahvusvaheliselt koordineeritud septembriloendustele jälgitakse hallhane kohaliku asurkonna arvukust ja levikut Matsalu, Vilsandi, Käina-Kassari ja Hiiumaa laidude kaitsealadel ning Hari Kurgu seirealadel. Nendel püsiseirealadel loendatakse nii pesitsevaid paare kui ka sulgijaid. Valgepõsk-laglede lennuloendus toimub iga kahe aasta tagant mai alguses. Eestis pesitseva valgepõsk-lagle asurkonna seire toimub pidevalt iga aasta. Kõigil pesitsussaartel viiakse läbi ühekordne paaride (pesade) absoluutloendus. Fikseeritakse leitud paaride ja pesade arv ning kurna suurus. Leitakse keskmise kurna suurus saarel (koloonias) ning Eestis tervikuna. Rabahane (Anser fabalis) ja suur-laukhane (Anser albifrons) seire toimub esindusaladel Lääne- ja Ida-Eestis, kokku kuuel püsiseirealal. Seiresamm on kolm aastat, kuid võimalusel tehakse loendusi ka vaheaastatel. Põhirõhk on kevadrände aegsetel loendustel. Peale seire põhiliikide fikseeritakse välitöödel ka kõik teised seirealal esinevad haned ja lagled (väike-laukhani, lühinokk-hani, lumehani, vööthani, kanada lagle, mustlagle ja punakael-lagle).

Luiged

Eesti Ornitoloogiaühing alustas luikede uurimist 1950. aastatest alates. Alates 1990. aastast alustati luikede süstemaatilist uurimist Zooloogia ja Botaanika Instituudi ornitoloogia laboratooriumis. Seire käigus hinnatakse väikeluige (Cygnus columbianus) ja lauluige (Cygnus cygnus (L.)) arvukust kevad- ja sügisrändel. Lisaks hinnatakse arvukust ka sulgimisaladel ja talvitumisaladel. Luikede rände loendused viiakse läbi kevadel, sügisel ja talvel kõikidel luikede koondumisaladel. Loendusi viiakse seirealadel läbi kahenädalase intervalliga. Välitööde ajal ollakse kontaktis teiste riikide linnuvaatlejatega, jälgitakse rände kulgu ja vastavalt selle intensiivsusele korrigeeritakse jooksvalt seireplaani. Loendatud isendite arvu kaudu antakse hinnang liikide arvukusele rände koondumisaladel.

Sookurg

Eestis on sookurg (Grus grus) III kategooria kaitsealune linnuliik, keda ja kelle elupaiku tuleb uurida ja seirata ning säilitada ja kaitsta. Kuigi pesitsevate sookurgede arvukus on viimastel aastakümnetel suurenenud, ei anna see veel alust kaitsemeetmete nõrgendamiseks. Kuna Eestis pesitseb arvestatav osa ja rändab läbi kuni viiendik sookure Euroopa asurkonnast, siis on meil üheaegselt nii suurepärane võimalus kui ka oluline roll liigi seiramisel ja kaitsmisel kogu areaali ulatuses. Riiklikku seireprogrammi lülitati sookure seire 1994. aastal. Seire sammuks on kolm aastat. Seire eesmärgiks on sookure kohaliku asurkonna arvukuse ja seisundi ning läbirändel peatuvate lindude (rändekogumite) leviku ja arvukuse järjepidev jälgimine liigi kaitse korraldamiseks Eestis ning laiemalt. Peamisteks näitajateks on sookure pesitsusaegne arvukus ja asustustihedus, pesitsustihedus ja sügisrändel peatuvate sookurgede arvukus. Alates 1990. aastast viiakse läbi sookurgede märgistamist värviliste jalarõngastega ning raadiosaatjatega.

Sookure pesitsusaegse arvukuse ja asustustiheduse leidmiseks kasutatakse valdavalt sookurepaaride territooriumihüüete kaardistamismeetodit. Seirealal määratakse kindlaks võrdse jaotusega loenduspunktid, vahekaugusega 2,5 km. Loenduspunktides fikseeritakse sookurepaaride territooriumihüüdeid, mille asimuudi ja kauguse järgi kantakse paari asukoht kaardile. Suurema täpsuse saavutamiseks määratakse paari asukoht vähemalt kahest punktist ristpeilimise teel. Seireparameetriks on territoriaalsete paaride (TP) arv seirealal, mille alusel arvutatakse seireala asustustihedus (TP/100km2). Madalsoode ja rabade lindude riikliku seire raames, mille tulemusi ka sookureseires kasutatakse, toimub loendamine 200 m laiusel ribal ja kaetakse kogu seireala (soo). Alates 2009. aastal kasutatakse sookurge pesitsusseires täiendavalt ka röövlindude seire ning rähnide seire käigus saadud andmeid sookurgede pesitsusaegse leviku ja arvukuse kohta. Loendusühikuks (seireparameetriks) on pesitsuspaar, mis käesoleval juhul on võrdsustatud territoriaalse paariga (TP). Regiooniti ning Eestis tervikuna leitakse seirealadel peale arvukuse ja asustustiheduse veel sookure pesitsusedukus, regiooniti ning Eestis tervikuna. Sigimisedukuse hindamise põhiparameetriteks on produktiivsus (poegi pesitsuspaari kohta) ning lennuvõimestunud poegadega pesakonna keskmine suurus seirealal, regioonis ja Eestis.

Sügisrändel peatuvaid sookurgi (rändekogumite seire) loendatakse kindlaksmääratud kuupäevadel septembri teisel poolel ülemaaliselt kõigis olulisemates (100 või enam kurge) peatuspaikades. Sookurgi loendatakse nende õhtusel sisselennul ööbimispaika või hommikusel väljalennul ööbimispaigast. Juhul kui ööbimispaik ei ole täpselt teada (on muutunud) või on raskesti ligipääsetav, loendatakse linde päevasel toitumisel põldudel. Loendustulemuste põhjal leitakse lindude arv kogumis ning nende jaotummine regioonis ning Eestis tervikuna.

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Haned, luiged ja sookurg 2016. a.

2016. aasta oli luikede rändekogumite seire aasta. Rändavate luikede seiret on Eestis läbi viidud juba 1995. aastast alates. Seiratavateks liikideks on valitud rändel esinevad luigeliigid...

» Haned, luiged ja sookurg 2015. a.

Rändlindude kogumid: haned/sookurgSookure pesitsusseire toimus 2015. a. 20 seirealal kogupindalaga 1245 km2. Kokku loendati 20 seirealal 224 sookurepaari, keskmine asustustihedus 18 p/100 km2....

» Haned, luiged ja sookurg 2014. a.

Hanede seireHallhane pesitsuspopulatsiooni suuruseks hinnati 2014. a. 550 paari. Hallhane pesitsuspopulatsioon ja sügisrände aegne arvukus on Eestis viimase kahekümne viie aasta vältel...

» Haned, luiged ja sookurg 2013. a.

Luigeseireaastal – 2013.a.,  kaeti vaatlejatega esmalt kõik luikede püsiseirealad mida on Eestis kokku seitse: Matsalu laht, Haapsalu laht, Lao-Liu rand, Väike väin, Audru polder,...

» Haned, luiged ja sookurg 2012. a.

Kokkuvõte

Sookure seire toimus 2012. aastal vastavalt lähteülesandele täies mahus. Sookure pesitsuspopulatsiooni suuruseks hinnati 7500 ± 375 paari. Keskmine asustustihedus oli 19 paari / 100...

» Haned, luiged ja sookurg 2011. a.

Kokkuvõte

Seire teostati täies mahus vastavalt lepingu lähteülesandele. Kevadel loendati püsiseirealadel kokku peatumas kuni 15 202 rabahane, 55 981 suur-laukhane ja 143 150...

» Haned, luiged ja sookurg 2010. a.

Kokkuvõte

2010. aastal toimus seire kõigil seitsmel luikede püsiseirealal: Matsalu lahel, Haapsalu lahel, Loo-Liu rannas, Väikesel väinal, Audru poldril, Ilmatsalu kalatiikidel ja Peipsi järvel...

» Haned, luiged ja sookurg 2009. a.

Kokkuvõte

Kokku loendati 2009. aastal 19 seirealal 215 territoriaalset sookurepaari ning keskmiseks asustustiheduseks saadi 18 p/100 km². Asustustihedus oli kõige suurem Endla seirealal, järgnesid...

» Haned, luiged ja sookurg 2008. a.

Kokkuvõte

Sügisrändel registreeriti eri peatuspaikades kokku 8040 hallhane, mis on seireperioodi (1990–2008) madalaim näitaja. Üheks põhjuseks sellele on kindlasti üleküttimine 1990ndatel....

» Haned, luiged ja sookurg 2007. a.

Kokkuvõte

Eesti on tähtis väikeluige rändeaegne peatusala Ida-Atlandi rändeteel, kuhu koondub valdav osa asurkonnast. Väikeluige ja laululuige seire tulemused näitavad, et tähtsamad...

» Haned, luiged ja sookurg 2006. a.

Kokkuvõte

Kokku loendati 2006. aastal 16 seirealal 228 territoriaalset sookurepaari ning keskmiseks asustustiheduseks saadi 16 p/100 km². Asustustihedus oli kõige suurem Sõrves Saaremaal,...

» Haned, luiged ja sookurg 2005. a.

Kokkuvõte

Nii läbirändel peatuvate kui ka pesitsevate valgepõsk-laglede arvukus on viimastel aastatel langenud. Läbirändel peatuvate laglede arvukuse vähenemise üheks oluliseks põhjuseks on...

» Haned, luiged ja sookurg 2004. a.

Kokkuvõte

Väikeluige ja laululuige seire tulemused (1990–2004) näitavad, et tähtsamad kevadrändeaegsed luikede peatuskohad asuvad Lääne-Eesti kõlvikutel ja madalates merelahtedes. Suur osa...

» Haned, luiged ja sookurg 2003. a.

Kokkuvõte

Sookure seire igal kolmandal aastal toimub eesmärgiga jälgida sookure kohaliku asurkonna ning läbirändel peatuvate lindude (rändekogumite) levikut ja arvukust.Sookure pesitsusaegsed...

» Haned, luiged ja sookurg 2002. a.

Kokkuvõte

Hanede seire raames seiratakse kõiki meil esinevaid hanede ja laglede liike, kuid peatähelepanu on pööratud hallhane ja valgepõsk-lagle seirele. Hanede seire põhimeetodiks on...

» Haned, luiged ja sookurg 2001. a.

Kokkuvõte

Eesti on teadaolevalt tähtsaim väikeluige rändeaegne peatusala Ida-Atlandi rändeteel. Oluline läbirändaja on ka laululuik. Luikede süstemaatilist uurimist ning seiret tehakse 1990....

» Haned, luiged ja sookurg 2000. a.

Kokkuvõte

2000. aasta sookure seire raames tehti kindlaks sookure arvukus ja asustustihedus seirealadel ja anti seirealade tulemuste ekstrapoleerimise teel sookure üldarvukuse ja keskmise...

» Haned, luiged ja sookurg 1999. a.

Kokkuvõte

Hanede seire raames seiratakse kõiki meil esinevaid hanede ja laglede liike, kuid peatähelepanu on pööratud hallhane ja valgepõsk-lagle seirele. Hanede seire põhimeetodiks on...

» Haned, luiged ja sookurg 1998. a.

Kokkuvõte

Eesti on teadaolevalt tähtsaim väikeluige rändeaegne peatusala Ida-Atlandi rändeteel, kuhu koondub praktiliselt kogu asurkond (ca 25 000 isendit).1998. aastal uuriti väikeluike kõigis...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee