Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Euroopa naarits



Euroopa naarits

Alaprogrammi tutvustus

Euroopa naarits (Mustela lutreola) seire lülitati riiklikku seireprogrammi aastal 2002 seoses vajadusega saada järjepidevat informatsiooni loodusesse taasasustatud naaritsa kui eriti haruldase ja ohustatud (Eesti loodusakaitseseaduse järgi I kategooria kaitsealune liik, EL loodusdirektiivi II lisa liik, Berni konventsiooni II lisa liik) liigi kohta. Arvestades liigi haruldust ja ohustatust nii Eestis kui globaalsel tasandil, on rajatava loodusliku asurkonna järjepidev seire hädavajalik võimaldamaks otsustada liigi edasise kaitse korraldamise üle. Antud seireprogrammi põhiülesanneteks on seatud loodusesse lastud naaritsate põhjal tekkinud asurkonna seisundist ülevaate saamine. Selleks määratakse järgmised näitajad:

  • isendite arvukus ja ellujäämus
  • sigimisedukus looduses
  • sooline vahekord
  • isendite seisund
  • elupaikade asustatus

Samuti on seatud seire eesmärgiks selgitada mingi (Neovison vison) võimalik esinemine saarel sisserände tulemusena, kuivõrd on see liik naaritsa Eestimaa loodusest kadumise peapõhjuseks. Viimased andmed mingi esinemisest saarel on pärit aastast 2001.

Naaritsa seireks on kasutusel kolm meetodit: talvine jäljeloendus, eluspüük kastlõksudega ja suvine tegevusjälgede otsimine. Jäljeloendus talvel võimaldab hinnata naaritsa arvukust veekogudel ning koguda vajalikku eelinformatsiooni nende hilisemaks eluspüügiks. Loendus viiakse läbi vooluveekogude kallastel paiknevatel loendustransektidel, seda 1–2 ööpäeva vanuse lumekattega. Vanema lume korral võib tekkida loendusviga sama isendi topelt lugemise tõttu. Veekogusid, kust jälgi ei leita, kontrollitakse uuesti, kui lumekatte vanus on kuni 1 nädal. Loendada on soovitatav ajal, mil veetase on kõrge ja naaritsate viibimine jääalustes peidikutes raskendatud, või jäävabal perioodil. Jälgi otsitakse eeskätt veekogudel, kus naaritsa eluala on teada varasematest aastatest, samuti lahtilaskmise piirkondades ning potentsiaalselt sobivates elupaikades.

Naaritsate eluspüük kastlõksudega sobib sõltuvalt püügi intensiivsusest kas arvukuse või leviku hindamiseks, vanuselise ja soolise struktuuri ning loodusliku järelkasvu kindlaks tegemiseks. Hiiumaal on eluspüügi teel võimalik kontrollida ka mingi ehk ameerika naaritsa võimalikku esinemist. Püük viiakse läbi märtsi lõpus-aprillis, et mitte häirida naaritsaid nende jooksuaja kõige intensiivsemal perioodil (aprilli keskpaik ja kuu teine pool) ja traumeerida tiineid emaseid. Lõksud asetatakse aladele, kus naaritsate esinemine on teada varasematest aastatest jäljeloenduse või tegevusjälgede järgi või kus varasematel aastatel on naaritsaid eluspüügil püütud. Püügikohtadeks valitakse ka lahtilaskmise piirkonnad ja muud naaritsale eluks sobivad elupaikad. Lõkse kontrollitakse igal hommikul, et viia looma lõksus oleku aeg võimalikult lühikeseks. Tabatud naaritsate puhul määratakse kindlaks iga isend (võetakse mikrokiibi lugejaga kiibi kood, mis on igal lahtilastud isendil unikaalne), isend kaalutakse, kontrollitakse tervislik seisund. Seejärel lastakse loom uuesti lasti püügikohas, püük lõpetatakse antud kohas pärast looma korduvat tabamist. Kasutusel olnud lõks asetatakse püügile uues kohas. Kui tabatakse looduses sündinud isend, siis loom uinutatakse veterinaari järelvalve all, kaalutakse, hinnatakse tema tervislik seisund, võetakse tema karvadest DNA määramiseks proov. Uinutatud loomale asetatakse mikrokiip ja peale narkoosist toibumist lastakse loom lahti püügikohas.

Suvine tegevusjälgede otsimine 2,5 x 2,5 km UTM ruudustikus paiknevatel transektidel annab võimaluse võrrelda leviku ja arvukuse muutumist eri aastatel. Proovialadel suviste tegevusjälgede otsimine on vähem subjektiivne kui teised meetodid - seda eriti lõksupüügiga võrreldes, kus on vajalik piisav välitöö kogemus. Suvise loenduse väljundiks on nö negatiivsete ja positiivsete ruutude suhtarv ehk asustatuse määr. UTM ruudustikul põhinev seiremeetod sarnaneb rahvusvaheliselt laialdast kasutust leidnud saarma levikuseirega, kuid on kohandatud naaritsa jaoks liigi bioloogiat ning Hiiumaa eripära silmas pidades. Meetod seisneb naaritsa tegevuslälgede (jäljed, urud, väljaheited) otsimises vooluveekogude kaldail, võttes aluseks 2,5 x 2,5 km UTM ruudustiku. Igasse UTM ruutu, kus asub naaritsa elupaigana arvestatav vooluveekogu (vähemalt 5 km pikkune oja, kraav või jõgi) paigutatakse selle kaldale 500 m pikkune loendustransekt. Väiksematele vooluveekogudele paigutatakse transekt juhul, kui elupaik on hinnatud naaritsale aastaringselt sobivaks erinevate ökoloogiliste näitajate põhjal. Seirealad hõlmavad proportsionaalselt nii paremaid kui halvemaid elupaiku. Ruutu osaliselt (nn poolik ruut) läbivale vooluveekogule paigutatakse transekt juhul, kui see läbis ruutu vähmalt 2 km pikkuselt. Kui vooluveekogu läbib järjest mitut poolikut ruutu, paigutatakse sobivaimasse ruutu transekt selliselt, et selle alguspunkt on järgmise transekti alguspunktist vähemalt 2 km kaugusel. Loendustransektid läbitakse vähemalt 5–7 päeva peale vihmasid, võimaldamaks jälgede tekkimist ja püsimist veekogu kaldal. UTM ruutudes paikneva 55 loendustransekti transektide kogupikkuseks on 27,5 km ehk ca 10% elupaigana arvestatavate vooluveekogude kogupikkusest Hiiumaal.

Euroopa naaritsa seiret Eestis teostab sihtasutus "Luterola"

(allikas: riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi euroopa naaritsa seire alaprogrammi aruanded 2008, 2011; SA Lutreola)

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Euroopa naarits 2016. a.

Naaritsa asurkonna seisundi hinnang 2016. aastal põhineb kahe meetodi rakendamisel: (a) kevadine eluspüük ning (b) suvine UTM ruudustikul (2,5x2,5 km) põhinev transektloendus.Tabati 13 naaritsat,...

» Euroopa naarits 2015. a.

» Euroopa naarits 2014. a.

Nii naaritsate eluspüük kui ka transektloendus näitavad populatsiooni arvukuse kiiret tõusu. Kas see on juhuslik kõikumine ülespoole või püsimajääv muutus, selle selgitavad järgmised...

» Euroopa naarits 2013. a.

Naaritsa asurkonna seisundit Hiiumaal hinnati 2013. aastal kahel meetodil: kevadise eluspüügi ja suvisel UTM ruudustikul (2,5x2,5 km) põhineval transektloendusel. Eluspüügil tabati 2 naaritsat,...

» Euroopa naarits 2012. a.

Kokkuvõte

Naaritsa asurkonna seisundit hinnati 2012. aastal kahel erineval meetodil: (a) talvine tegevusjälgede loendamine ja kevadine eluspüük ning (b) suvine UTM ruudustikul (2,5 x 2,5 km)...

» Euroopa naarits 2011. a.

Kokkuvõte

Naaritsa asurkonna seisundit hinnati 2011. aastal kahel erineval meetodil:talvine tegevusjälgede loendamine ja kevadine eluspüük ningsuvine UTM ruudustikul (2,5 x 2,5 km) põhinev...

» Euroopa naarits 2010. a.

Kokkuvõte

Naaritsa asurkonna seisundit hinnati 2010. aastal kahel erineval meetodil: (a) talvine tegevusjälgede loendamine ja kevadine eluspüük ning (b) suvine UTM ruudustikul (2,5 x 2,5 km)...

» Euroopa naarits 2009. a.

Kokkuvõte

2009. aasta seiretulemuste järgi võib euroopa naaritsa seisundit pidada stabiilseks. Nii jäljeloenduse kui ka suvise seire tulemused olid sarnased kahe eelnenud aasta tulemustele....

» Euroopa naarits 2008. a.

Kokkuvõte

Naaritsa asurkonna seisundit võis pidada samaväärseks eelnenud seireaasta seisundile. Kuna talv oli lumevaene, siis jäljeloendus ei õnnestunud. Jälgede põhjal tehti naaritsa...

» Euroopa naarits 2007. a.

Kokkuvõte

Euroopa naaritsa 2007. aasta seireprogrammi põhiülesanneteks oli lahtilastud naaritsate põhjal tekkinud asurkonna seisundist ülevaate saamine, selleks selgitati 2006/2007 a. talvel...

» Euroopa naarits 2006. a.

Kokkuvõte

2005. aastal jätkus euroopa naaritsate asustamine Hiiumaale eesmärgiga tugevdada saarel elutsevat väikesearvulist asurkonda sedavõrd, et tekiks isepüsiv naaritsaasurkond. Parameetrid,...

» Euroopa naarits 2005. a.

Kokkuvõte

Aastatel (2000–2004) on Hiiumaal EL LIFE-projekti raames loodusesse lahti lastud kokku 207 euroopa naaritsat (Mustela lutreola) eesmärgiga tekitada saarele elujõuline isepüsiv...

» Euroopa naarits 2004. a.

Kokkuvõte

2004. aasta seiretööde ülesandeks oli iseloomustada isendite arvukust ja ellujäämist, sigimisedukust looduses, soolist vahekorda, isendite seisundit ja elupaikade asustatust Hiiumaal...

» Euroopa naarits 2003. a.

Kokkuvõte

2003. aastal lasti EL LIFE- programmi projekti LIFE2000NAT/EE/7081 raames Hiiumaal loodusesse täiendav hulk euroopa naaritsaid. Kevadel lasti loodusesse 39 naaritsat, septembris veel 20...

» Euroopa naarits 2002. a.

Kokkuvõte

Alates 2000. aastast on toimunud (peamiselt EL LIFE-projekti raames) euroopa naaritsa lahtilaskmised Hiiumaal eesmärgiga tekitada saarele isepüsiv naaritsaasurkond. 2001. aastal toodi...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee