Asute siin: Avaleht Programmid Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire Ebapärlikarp



Ebapärlikarp

Alaprogrammi tutvustus

Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) kuulub Eesti punase raamatu I kategooria kaitsealuste liikide hulka, IUCN-i punase raamatu eriti ohustatud liikide hulka, EL elupaigadirektiivi ehk loodusdirektiivi II (EL tähtsusega liigid, mille kaitsmine nõuab loodushoiualade määramist) ja V (EL tähtsusega liigid, mille loodusest võtmist ja kasutamist võib reguleerida kaitsekorraldusmeetmetega) lisasse ning Berni konventsiooni III lisasse (liigid, mille püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida).

Sellest tulenevalt on ebapärlikarbi seire peamiseks esmärgiks liigi elupaikade ja populatsiooni seisundi pidev jälgimine, et tagada vajalik informatsioon liigi kaitse korraldamiseks. Ebapärlikarbi seirega kindla metoodika alusel alustati 1991. aastal. Seirealad paiknevad ebapärlikarbi levikuala erinevates piirkondades. Seirealadeks on kümme kindla suurusega ruutu jõelõikudel, kus paikneb vähemalt üks suurem ebapärlikarpide koloonia. Seireruudud on maastikul tähistatud. Lisaks seireruudule kogutakse andmeid ka 2–5 meetri pikkuselt lõigult seireruuduga vahetult külgnevalt alalt. Andmete kogumine seireruuduga külgnevalt alalt on vajalik mõnede seireruutude korral, kus toimub kolooniate liikumine seoses setete koormuse eripärade ja veetaseme muutustega. Seiret teaostatakse iga-aastaselt.

Karpide loendamisel kasutatakse lisavahendina spetsiaalset vaatlusakent ja süvikute uurimisel sukeldumiseks kerget akvalangisti varustust, mis on vajalik oprapaisutuste esinemise korral jõelõikudel. Karpide lokaliseerumise ja liivapadjandite topograafilisel kaardistamisel kasutatakse viieteistmeetrist mõõtenööri, sügavuse mõõtmisel lameda otsaga mõõtlatti, mis võimaldab hinnata vee süvist mõnemillimeetrise täpsusega. Veetaseme mõõtmiseks ja erinevatel aastatel teostatud põhja reljeefi mõõteandmete erinevuste ühtlustamiseks on veepinna tase seotud seirejaama nullnivooga, mis on märgitud stabiilsele jõepõhja või kalda struktuurile (kivile, puule) või on paigaldatud spetsiaalne tähis. Vaatlustulemused, mõõtmisandmed ja karpide paigutumine kantakse seireruudu skeemile.

Seire käigus jälgitakse järgnevaid parameetreid: elusate ja surnud isendite arv seireruudus (mille alusel arvutatakse suremus), põhjast irdunud eksemplaride arv. Põhjast irdunud eksemplaride arv on üheks iseloomulikuks näitajaks elutingimuste üldisest halvenemisest. Eriuuringute tarvis jälgitakse ka karpide paiknemist seireruudus, veetaset, vee temperatuuri, voolukiirust, liivapadjandite liikuvust, kalastiku ohtrust ja liigilist koosseisu, vetikate ja veetaimede vohamist. Nimetatud parameetrid iseloomustavad veekogu üldisi ökoloogilisi tingimusi ja selle põhjal võib otsustada ebapärlikarbi arurkonna seisundi ja selle võimalike muutuste üle järgnevatel aastatel.

Välitöödeks on sobivaim periood, mil vee läbipaistvus on hea ja vee sügavus minimaalne. Talvise suremuse hindamiseks on parimaks ajaks mai lõpp-juuni, kui veetase on alanenud. Enamasti tekivad soodsamad tingimused seiretöödeks juuni keskel ja suvise suremuse hindamiseks on sobivaim periood septembris.

Ebapärlikarbi seiret viib läbi loodushoiu ühing LUTRA.

scroll back to top

Prindi

Aruanded :

» Ebapärlikarp 2014. a.

Kogutud andmed annavad alust väitele, et ebapärlikarbi Pudisoo populatsioonis pole ajavahemikus 2011 ja 2014 toimunud märgatavaid muutuseid. Erinevused nii proovialadel loetletud karpide arvus kui...

» Ebapärlikarp 2010. a.

Kokkuvõte

Välitööd toimusid seireaastal 19. kuni 21. juunini. 2010. aastal täheldati karpide arvu vähenemist ja kõrgenenud suremust enamikes seireruutudes vaid ühes seirekohas karpide arvukus...

» Ebapärlikarp 2009. a.

Kokkuvõte

Seireaastal teostati välitöid 13. kuni 16. juulini ning täiendavad seiretööd 12.–13. augustil. Lisaks karpide elusate ja surnud eksemplaride loendusele teostati ka seireruudu põhja...

» Ebapärlikarp 2008. a.

Kokkuvõte

2008. aastal olulist karpide suremust seireruutudes, ei esinenud, küll aga oli mitmes seireruudus karpide arv suurenenud ülesvoolu jäänud alade tühjenemise arvel, kus elutingimused,...

» Ebapärlikarp 2007. a.

Kokkuvõte

Seire tulemused kinnitavad selle liigi olukorra jätkuvat halvenemist Eestis. Seire ja eri uuringute tulemusena on selgunud, et liigi taastootmise potentsiaal praktiliselt puudub. Selle...

» Ebapärlikarp 2006. a.

Kokkuvõte

2006. aastal teostati välitöid kahel korral. Seirejaamades toimunusid 2006. aastal mitmed muutused ebapärlikarbi arvukuses ja ka suremuse määras. Seire ruutudes tervikuna täheldati...

» Ebapärlikarp 2005. a.

Kokkuvõte

Ebapärlikarp on I kategooria kaitsealune liik ja käesoleval ajal säilinud kahaneva asurkonnana Eestis vaid ühes kohas. Ebapärlikarbi seiret teostatakse igal aastal kümnes seirejaamas....

» Ebapärlikarp 2004. a.

Kokkuvõte

Seire ja eriuuringute tulemusena on selgunud, et Eesti ainus ebapärlikarbi asurkond on vananenud ja liigi taastootmise potentsiaal puudub või on minimaalne. Selle põhjuseks on...

» Ebapärlikarp 2003. a.

Kokkuvõte

Ebapärlikarp on I kategooria kaitsealune liik ja käesoleval ajal säilinud kahaneva asurkonnana Eestis vaid ühes kohas. Ebapärlikarbi seiret teostatakse igal aastal kümnes seirejaamas....

» Ebapärlikarp 2002. a.

Kokkuvõte

Ebapärlikarp on Eestis käesoleval ajal säilinud vaid ühes kohas kahaneva asurkonnana. Ebapärlikarbi seiret tehakse kümnel seireruudul. Seireruuduks on kindla pikkusega (10–30 m)...

» Ebapärlikarp 2000. a.

Kokkuvõte

Ebapärlikarp on Eestis käesoleval ajal säilinud vaid ühes kohas kahaneva asurkonnana. Ebapärlikarbi seiret tehakse kümnel seireruudul. Seireruuduks on kindla pikkusega (10–30 m)...
  << Tagasi

KEM logo

KTK logo

Keskkonnaameti logo

KLAB logo

Keskkonnaagentuur | Mustamäe tee 33, Tallinn | tel: 66 60 901, faks: 66 60 909, e-post: kaur@envir.ee